KIRUOGIK 20 - BUKUIT NE TILILKebarei Benjaminik amu neregekab Gibea 1 Kimanda anyun lagokab Israel tugul, ak kiiyumgei tuiyet koigei chichak, koboch Dan agoi Beer-seba, koboto emetab Gilead, koyumjigei Jehovah eng’ Mispa. 2 Kiiyomechigei kiruogikab bik tugul, che choto ko bororiosiek tugul che bo Israel, tuiyetab bikab Kamuktaindet, bik elfusiek bogol ang’wan che bunei kelyek, che tinyei rotokab chok. 3 (Kigas anyun lagokab Benjamin kole kagotogosta lagokab Israel koba Mispa.) Ak kile lagokab Israel, Omwawech, kibiitunda ano tengegi? 4 Ak kiwol Lawindet manong’otiotab kwonyoto kigibarei, kole, Kianyo Gibea ne bo Benjamin, ane ak chebaigeiyandennyu ale keru yoto. 5 Ak king’eetya bikab Gibea kobwa koyiem got ne kiami kemoi; kimachei kole kobara anendet, ak kisuub chebaigeiyandennyu, ak kime. 6 Ak kianam chebaigeiyandennyu ak aton, ak ayokte keib koba emet tugul ne borotetab Israel: amu kigoyai tengekto ak abusnatet eng’ Israel. 7 Ogeero, okwek lagokab Israel, okwek tugul, omwa, ak oruoch kit ne nyolu. 8 Ak king’eetyo bik tugul koigei chichak kole, Magibendi achek, chi age tugul, emainnyi, ama kiweechige chi age tugul kowendi gonnyi. 9 Ago ni kit ne keyachini Gibea; kitogostoi kebendi yoto eng’ seretab barbarek; 10 ak kinemu murenik taman eng’ bogolut age tugul eng’ bororiosiek tugul che bo Israel, ak bogolut eng’ elfut age tugul ak kinemu elfut eng’ elfusiek taman, koba koipchi bik amitwogik, si ye it Gibea ne bo Benjamin koyai ko u abusnatet tugul ne kiyai ichek eng’ Israel. 11 Koyumjigei anyun tugul che bo Israel nganasanato, konamgei koek agenge ko u chichak. 12 Ak kiiyokto bik ortinwekab Israel koba oret tugul ne bo Benjamin, kole, nee tengegi kogobiit eng’ kwenung’wong’? 13 Ogonu anyun bichoto werikab Belial, che mi Gibea, si kobiit kebar, si keiste yaitiet eng’ Israel. Ago ma cham Benjamin kogas ng’alekab tupchosiekwak lagokab Israel. 14 Ak kiiyumgei lagokab Benjamin che kimong’une nganasok, koyumjigei Gibea, koba kobargei ak lagokab Israel. 15 Ak kigiit lagokab Benjamin betunoto che kimong’une nganasok, koek murenik elfusiek tiptem ak lo che tinyei rotokab chok, ama kiitito bik che kimenyei Gibea, che kiek murenik bogol tisab che kigilewen. 16 Kimi kwenutab bichuto tugul murenik bogolwogik tisabu che bo katam che kigilewen; kiimuchi age tugul kowirtae borowet koita kowir sumeiyot, ama ichilili. 17 Ak kiek murenikab Israel che kigiit ama boto Benjamin, murenik elfusiek bogol ang’wan che tinyei rotokab chok: chuto tugul ko ki murenikab luget. 18 Ak king’eetyo lagokab Israel kotogosta Bet-el, ak kiteebe Kamuktaindet kit ne kanyol koyai; ak kile, Ng’o ne sib kotogostoi koba kobargei ak lagokab Benjamin? Ak kile Jehovah, Juda ne indoi. 19 King’eetyo anyun lagokab Israel karon, ak koteech ye tokyingei Gibea. 20 Ak kimanda lagokab Israel kobargei ak Benjamin, ak kitet luget kotokyigei ichek eng’ Gibea. 21 Ak kimong’ lagokab Benjamin eng’ Gibea, ak kibar murenik elfusiek tiptem ak aeng’ kobutyi ng’ony, che bo Israelik, eng’ betunoto. 22 Ak kiigimitgei bik, murenikab Israel, ak kotet luget kogeny eng’ yu kinyeta eng’ betut ne bo tai. 23 (Ak kitogosta lagokab Israel koba koririo eng’ taitab Jehovah agoi koskoleny; ak kiteebe Jehovah, kole, Arikte kogeny ayai luget ak lagokab Benjamin tupchennyu? Ak kile Jehovah, Togoste obarge ak inendet.) 24 Ak kirikyi lagokab Israel lagokab Benjamin eng’ betut ne bo aeng’. 25 Ak kimanda Benjamin eng’ Gibea ak kobargei ak ichek eng’ betut ne bo aeng’, ak kobar kogeny murenik elfusiek taman ak sisiit kobutyi ng’ony; kitinyei chuto tugul rotokab chok. 26 Yeityo kotogosta lagok tugul che bo Israel, ak bik tugul, ak koit Bet-el, ak koririo, ak kotebi ng’ony eng’ taitab Jehovah, ak korugutgei betunoto agoi koskoleny; ak kiigoito kagochinoik che kibeelei ak kagochinoikab kalyet eng’ taitab Jehovah. 27 Ak kiteebe lagokab Israel Jehovah, (amu kimi oloto moingetab arorutietab Kamuktaindet eng’ betusiechoto, 28 ak kitonone taitab moingonoto Pineas, weritab Eleasar, weritab Aron, eng’ betusiechoto,) kolenji, Ta awe kogeny kebarge ak lagokab Benjamin tupchennyu, anan atebi? Ak kile Jehovah, Togoste; amu andoi inendet eung’ung’ mutai. 29 Ak kiinde Israel bik che ribistos koyiem Gibea korib. 30 Ak kitogosta Israel koba kobargei ak lagokab Benjamin eng’ betut ne bo somok, ak kotetgei kobargei ak Gibea ko u betusiechun alak. 31 Ak kimanda lagokab Benjamin kobokyi bichoto, ak kigireto koba eng’ nganaset; ak kitoi kowir ak kobar eng’ bichoto olo bo bik sosom che bo Israel, ko u betusiechun alak, eng’ ortinwek che eechen, ne wendi age Bet-el, kowendi age Gibea, eng’ mbarenik. 32 Ak kimwa lagokab Benjamin kole, Kagibar eng’ tainnyo ko u eng’ tai. Ago kile lagokab Israel, Ongemwee, ak kirete koba eng’ nganaset koba ortinwek che eechen. 33 Ak king’eetyo bik tugul che bo Israel eng’ komostanywa, ak koba kotetgei eng’ Baal-tamar: ak kimong’ eng’ komostanywa bik che kiribistos che bo Israel, eng’ Maaregeba. 34 Ak kibwa kobargei ak Gibea, murenik elfusiek tamanu, che kigilewen eng’ Israel tugul, ak king’wanit boriet: ago kima nai kole negit yaitiet eng’ ichek. 35 Ak kibar Jehovah Benjamin eng’ taitab Israel: ak kibar lagokab Israel eng’ betunoto murenik elfusiek tiptem ak mut ak bogol che bo Benjamin: kitinyei chuto tugul rotokab chok. 36 Kigeer lagokab Benjamin anyun kole kagebar: amu kiistochigei lagokab Israel Benjamin, amu kiimang’u bik che kiribistos koripsei, che kiga konde ichek korib Gibea. 37 Ak kichakta bik che karibistos koruai Gibea; ak kiiseergei bichoto, ak kobar nganaset tugul eng’ rotwetab chok. 38 Ak kimi kaborunet ne kiga kichob eng’ kwenutab bikab Israel ak bik che kiribistos kele konaam iyeto ne o kotogosta eng’ nganaset. 39 Ak kiweek murenikab Israel eng’ boriet, ak kitoi Benjamin kowir ak kobar murenikab Israel olo bo bik sosom; amu kile Kagibar iman, ko u eng’ boriet ne bo tai. 40 Ago kingotoi kotogosta iyeto ne u toloita eng’ nganaset, kogeer let Benjamin, ak ogeero, kitogostoi mat eng’ nganaset kowendi barak. 41 Ak kiweek bikab Israel, ak kikwong’io bikab Benjamin: amu kigeer kole kanyonji yaitiet. 42 Kimwei eng’ taitab bikab Israel kotuktochi batai, koba oretab ong’atet; ago kiriich ichek boriet; ak kibar bichoto eng’ kwenunywa bik che kimong’une nganasok. 43 Kiyiem Benjaminik konde kwen, ak kion, ak kotiegat eng’ ole imuung’e, kot koit ole tokyingei Gibea ole chorune asista. 44 Ak kibek bik elfusiek tamanu ak sisiit che bo Benjamin; chuto tugul ko ki murenik che nyigonen. 45 Ak kiweek ak komwei kotokyigei ong’atet kot koit ruandetab Rimon: ak kikweat bik elfusiek mut eng’ ichek, eng’ ortinwek che eechen; ak kion kot koit Gidom, kibar bik elfusiek aeng’ eng’ ichek. 46 Kibek anyun eng’ betunoto bik elfusiek tiptemu ak mut che bo Benjuamin che kitinyei rotokab chok; chuto tugul ko ki murenik che nyigonen. 47 Ago kiweek bik bogolwogik lo, komwei kotokyigei ong’atet kot koit ruandetab Rimon, ak kimeny ruandetab Rimon orit arawek ang’wan. 48 Ak kiweekyigei kogeny bikab Israel lagokab Benjamin, ak kobar eng’ rotwetab chok, nganaset komugul, ak tuga, ak tugul che kinyor: ak kibeel kogeny nganasok tugul che kinyor. |