Marcos 15 - Biblia Tetun DiliEma lori Nai Jesus ba hasoru Governador Pilatus ( Mateus 27:1-2 , 11-14 ; Lucas 23:1-5 ; João 18:28-38 ) 1 Dadeer-san rai-huun mutin, ema hotu iha tribunal nee, kombina atu oho Jesus. Depois sira kesi tiha Jesus, i lori ba governador Pilatus. 2 Bainhira sira too iha governador, nia husu ba Jesus, “Oinsaa? Loos ka, O mak ema Judeu sira nia liurai duni?” Jesus hataan, “Loos. Senhor Governador dehan nee, loos duni.” 3 Depois nai lulik Judeu nia xefi sira koalia ho governador Pilatus, dehan, “Ema ida nee halo sala barak ona.” I sira foo sai Nia sala ida-idak. 4 Depois governador Pilatus husu dala ida tan ba Jesus, “O la rona sira nia koalia nee? Sira foo sala barak ba o. Nusaa mak o la defende aan?” 5 Maibee Jesus la hataan liafuan ida, too halo governador nee admira. Governador Pilatus foo kastigu mate ba Jesus ( Mateus 27:15-26 ; Lucas 23:13-25 ; João 18:39-19:16) 6 Tinan-tinan, bainhira ema Judeu sira halo festa Paskua, tuir sira nia kostumi, povu sira bele husu ba governador atu hasai ema ida hosi kadeia. 7 Iha loron nee, iha ema kastigu ida iha kadeia, naran Barabás. Uluk ema kaer nia, ho nia kolega sira, tanba nia kontra estadu Roma, i nia mos oho ema. 8 Tanba festa Paskua besik ona, ema barak baa iha governador Pilatus. Sira husu ho lian makaas dehan, “Senhor governador, loron Paskua too ona. Se bele, senhor governador hasai ema ida hosi kadeia hanesan baibain.” 9 I Governador hataan fali dehan, “Hau atu hasai see? Imi hakarak hau hasai mak ema Judeu sira nia liurai nee? Imi hataan ka lae?” 10 Governador koalia nunee, tanba nia hatene ona katak nai lulik Judeu nia xefi sira lori Jesus ba aprezenta ba nia, tanba sira odi teb-tebes Jesus. 11 Maibee nai lulik nia xefi sira, tau lia ba ema barak nee, atu sira husu ba governador, “Ami lakohi simu Nia. Hasai mak Barabás.” 12 Rona nunee, governador husu tan fali, “Se nunee, hau tenki halo saida ba Jesus, nebee imi bolu Nia ‘Ema Judeu nia Liurai’?” 13 Sira hotu-hotu hakilar hodi dehan, “Oho tiha Nia! Hedi tiha Nia ba krus!” 14 Depois governador husu tan, “Maibee Nia sala saida? Hau investiga ona Nia, maibee hau la hetan Nia sala ida.” Maibee sira hotu-hotu hakilar makaas liu tan dehan, “Oho tiha Nia! Hedi tiha Nia ba krus!” 15 Tanba governador hakarak halo ema barak kontenti, nia hasai Barabás hosi kadeia, tuir sira nia hakarak. Depois nia foo orden ba soldadu sira baku Jesus ho sikoti. Baku tiha hotu, soldadu sira lori Jesus ba prega iha krus too mate. Soldadu sira halo trosa ba Nai Jesus ( Mateus 27:27-31 ; João 19:2-3 ) 16 Nee liu tiha, soldadu sira lori Jesus ba iha sira nia akampamentu. Depois sira bolu sira nia kolega hosi batalhaun tomak mai hamutuk. 17 Sira foo batina kor uvas ida ba Jesus hatais. Batina hanesan nee, liurai sira mak hatais. I sira halo mos koroa ida hanesan liurai sira mak tau. Maibee koroa ida atu tau ba Jesus nee, sira halo hosi ai tarak. I sira hanehan koroa nee ba Nia ulun. Nunee, sira halo Jesus hodi halimar hanesan atu foti Nia sai liurai. 18 Tuir mai sira hakruuk ba Nia, hodi halo trosa, i hatete, “Ita Boot, mak ema Judeu sira nia liurai.” 19 Sira mos finji hakneak ho hakruuk iha Jesus nia oin. I sira tafui kabeen fila-fila ba Nia oin. I sira baku Nia ulun bebeik ho ai. 20 Sira trata tiha hotu Nia, sira hasai tiha batina, i foo hatais fali ho Nia hena rasik. Tuir mai, sira lori Jesus sai hosi sidade Jerusalém atu baa prega iha krus too mate. Ema hedi Nai Jesus iha krus ( Mateus 27:32-44 ; Lucas 23:26-43 ; João 19:17-27 ) 21 Bainhira sira sai hosi Jerusalém, iha dalan klaran sira hasoru ema ida hosi sidade Sirene. Nia naran Simão, Alexandre ho Rufo sira nia aman. Nia atu tama ba Jerusalém, soldadu sira kaer nia i obriga nia hasaan Jesus Nia krus. 22 Sira lori Jesus baa iha fatin ida naran Golgota. Nee katak, ‘fatin ulun ruin nian’. 23 Too iha fatin nee, sira atu foo tua siin nebee kahur ona ho ai moruk ba Jesus hemu, para Nia bele aguenta terus. Maibee Nia lakohi hemu. 24-25 Depois soldadu sira latan Jesus iha ai krus hodi hedi Nia. Depois sira harii tiha ai krus nee, mais-ou-menus iha tuku sia dadeer-saan. I soldadu sira halo rifa para hatene see mak bele hetan Jesus nia hena. 26 Depois sira hakerek iha ai kabelak ida, i prega iha Jesus Nia ulun leten dehan, “Ema ida nee Judeu sira nia liurai” Sira hakerek nunee, hodi hatudu katak sira iha razaun para oho Jesus. 27 Iha fatin nee, sira prega mos ema naok-teen boot nain rua. Ida iha Jesus nia sorin kuana, ida iha Nia sorin karuk. 28 [Nunee tuir Nai Maromak nia Liafuan nebee hakerek ona: “Ema sei halo Nia hanesan ema nebee sempre halo krimi.”] 29 Ema sira nebee liu hosi fatin nee, haree Jesus prega hela iha krus. Sira doko ulun, hodi hamoe Nia, “He! O mak dehan atu halo rahun tiha Nai Maromak nia Uma Kreda Boot, i depois O atu harii fali iha loron tolu, ka? 30 O tuun took hosi krus nee. Salva O nia aan rasik. Se nunee, foin ami fiar katak O nee Nai Maromak nia Oan duni.” 31 Ulun relijiaun Judeu nia ulun boot sira ho mestri relijiaun sira mos hatete aat Jesus dehan, “Nia salva ona ema seluk. Maibee Nia la bele salva Nia aan rasik. 32 Uluk Nia hatete ona, Nia mak Kristu, ema ida nebee Nai Maromak promete ona hori uluk. Ema seluk mos dehan, Nia nee ema Judeu sira nia liurai. Se nunee duni, husik Nia mesak tuun hosi krus nee para ita haree rasik ho ita nia matan, foin ita fiar ba Nia.” Sira nain rua nebee hedi iha Nia sorin-sorin, sira mos trata Nia. Nai Jesus mate ( Mateus 27:45-56 ; Lucas 23:44-49 ; João 19:28-30 ) 33 Nee liu tiha, fatin nee hotu nakukun tiha, komesa meudia too tuku tolu lokraik. 34 Natoon iha tuku tolu, Jesus hakilar ho lian Aramaiku, “Eloi! Eloi! Lema sabaktani!” Nee dehan katak, “Hau nia Nai! Hau nia Maromak! Nusaa mak Ita Boot husik hela Hau nunee?” 35 Ema balu besik krus nee, rona Jesus nia lian. I sira dehan ba malu, “Imi rona took. Nia bolu Elias, Nai Maromak nia profeta uluk.” 36 I iha ema ida halai baa foti esponza, halo bokon ho tua siin. Depois nia tuu iha ai naruk ida, i halolo ba Jesus nia ibun, para Nia hemu. I ema nee dehan, “Mai ita haree took! Karik Elias mai hatuun Nia hosi krus.” 37 Depois Jesus hakilar dala ida tan, i Nia mate. 38 Iha kortina ida iha Uma Kreda Boot hodi haketak Nai Maromak nia fatin nebee santu liu. Natoon loos Jesus iis kotu, kortina nee naklees ba rua, hosi leten too kraik. 39 Iha Golgota, iha komandante ida hamriik besik Jesus nia krus. Bainhira nia haree Jesus nia mate, nia admira hodi hatete, “Tebes duni! Ema ida nee Nai Maromak nia Oan.” 40-41 Iha mos feto barak mak haree Jesus nia mate hosi dook deit. Sira mos tuir Jesus. Uluk sira serbii Jesus iha Galileia, depois sira mai iha Jerusalém hamutuk ho Nia. Entre feto sira nee, iha Salome, Maria hosi rai Madala, ho Maria ida tan (Tiago kiik ho José sira nia inan). Ema hakoi Nai Jesus iha rate ( Mateus 27:57-61 ; Lucas 23:50-56 ; João 19:38-42 ) 42-43 Liu tiha nee, iha ema ida buka dalan atu hatuun Jesus nia mate isin hosi krus. Ema nee naran José, hosi sidade Arimateia. Nia mos membru hosi Tribunal Relijiaun Judeu nian. Nia laran diak. I nia sempre hein Nai Maromak atu mai ukun. Jesus mate iha loron Sesta. Aban fali, ema Judeu sira nia loron hodi harohan. Tanba nee mak iha loron sesta, José hakarak hatuun Jesus Nia mate isin. Nia foo brani ba nia aan, hodi baa husu lisensa iha governador Pilatus atu hatuun Jesus nia mate isin. 44 Bainhira governador rona José husu nunee, nia hakfodak hodi dehan, “Nusaa mak ema nee mate lalais nunee?! Hau hanoin katak, Nia seidauk mate.” Nunee nia haruka ema baa bolu komandante mai, hodi husu, “Oinsaa? Jesus mate tiha ona ka seidauk?” 45 Komandante nee hataan, “Nia mate tiha ona, senhor.” Governador rona nunee, nia foo lisensa ba José para bele baa hatuun Jesus nia mate isin. 46 Depois José sosa hena naruk ida nebee karu teb-tebes. Tuir mai, nia baa iha Golgota, i baa hatuun Jesus nia mate isin hosi krus. Nia falun didiak mate isin nee ho hena foun nee. Iha rate ida, ema foin bahat hotu iha fatuk lolon. José sira lori Jesus nia mate isin baa hatama iha fatuk kuak nee. Depois sira duir fatuk boot ida, hodi taka tiha fatuk kuak nee. Hotu tiha, José sira fila ona. 47 Iha tempu nee, Maria hosi rai Madala, ho Maria ida seluk (José nia inan), sira nain rua haree José sira hatama Jesus nia mate isin ba fatuk kuak nee. I sira haree didiak hodi hatene dalan ba fatin nee. |
© 2024 Wycliffe Timor-Leste.
Wycliffe Bible Translators, Inc.