1Masaa 21 - BII BILAAkab hɛlu nakɔ Nabɔt-o 1 Dɛnnda lan hiovɔɔ, langbanɔ Yisrɛeliinɔɔ pum va, diolan Nabɔt. Ndóò nɔ nakɔ n'rɛsɛnndo Yisreɛl ciee lon o cɛi lemasa Akab masaa Samari-o ikɛi. 2 Paale pum, mí Akab dimul Nabɔt aa: «Ke ya nakɔ n'rɛsɛn nɔmndo, mì tosa nakɔ lalamndo, kani o co bɔɔ kpɛɛlun a cɛi nuu. O kon, mì ya ke nɔm nakɔ n'rɛsɛn kɛndɛ-kɛndɛ celen sɔngɔ nakɔ nɔmndo ho. Te o bɛnda yɛ lende le, i yɔngu nɔm volion mɛɛ vɔngu ndɔɔ bɛnda yɛ.» 3 Mí Nabɔt mulul Akab aa: «Kɛì-kɛì bɛɛ! Màá Mɛlɛka manda ya le ken tosaa, le kɛ́ fuɲaa nia mamaa cuaa mì ke nɔm ndu!» 4 O kon mí Akab muungu o ndu lo cɛinin a mɔnɛi a á kɔl tambɛiyo le dimul Nabɔt Yisrɛeliinɔ dimul ndu aa «I kenin nɔm kɛ́ fuɲaa nia mamaa le»-o. Mó kɔ hini o kpele, mó mingi hɔlla kɔɔli, mó kɛɛ ɲɛdiaa. 5 Mí Yesabɛl laa ndɔ sɔɔnguu ndu ikɛi, mó ɲuna ndu aa: «Vɛ suumaa ho? Le yɛɛ nɛ n kɛɛ yɛ ɲɛdiaa?» 6 Mó mulul ndu aa: «Nabɔt Yisrɛeliinɔ ya dimul ni le ya nakɔ ndɔ rɛsɛnndo keo mì pendu ndu a volion, te kon te mì mingul ndu o celen sɔngɔ nakɔ ndɔɔ. Kɛ mó kɛɛ aa o yɔngunin ya nakɔ n'rɛsɛn ndɔ kon te.» 7 O kon mí Yesabɛl laa ndɔ dimul ndu aa: «Vɛ̀ɛ̀ o co nɔm te co masaa Israɛl te? Cɔn ma de ɲɛdiaa, mà vannun a kɔlkɛndɔɔ. I co nɔm nakɔ n'rɛsɛn Nabɔt Yisrɛeliinɔ-o ke.» 8 Mí Yesabɛl sɛwviaa sɛbɛlan o diola masaa Akab lan, mó handu pondale lemasalen lecoo, mó yoo kaasoŋaa kɔlkalua a simlacia va o kobi Nabɔt va icali nin-ndo nin-nda sɛbɛla lan. 9 Mó sɛva o sɛbɛla lan nin aa: «La veelu vannda kpow le sumndo biyɔɔ, mì Nabɔt sim vanaa kan laci. 10 O kon mì la kɛsi ndu vanaa fondoa nda ŋiɔn laci, mì vanaa kan ɲiinduu ndu còòlan coo aa o dimi sɔɔn tanan a Hala a á masaa. O kon kɔɔli, la soli ndu o cieo kɔɔli, la kɔ vii ndu a powtan háá mo vi.» 11 Mí vanaa va icali o kobi Nabɔt va nin-ndo nin-nda, kaasoŋaa kɔlkalua a simlacia tosa mɛɛ Yesabɛl ndóò sɛval nda o sɛbɛla lan nin yɛ. 12 Má veelu vannda le sumndo biyɔɔ, má simin Nabɔt nda laci. 13 Mí vanaa fondoa ŋiɔŋaa kan hun sim Nabɔt o hɔl, má kandu ndu sɔɔn ɲiinduuo coo vannda kpow o hɔl aa: «Nabɔt dimi sɔɔn tanan a Hala a á masaa!» Má kɔa a ndu o cieo kɔɔli, má vii ndu a powtan, mó vu. 14 Má vim Yesabɛl kiilaa le ndu kɔlan dimullo maa a vii Nabɔt a powtan, mó vu. 15 Yesabɛl tueyɔɔ dɔ́ɔ́ maa a vii Nabɔt a powtan mó vu, mó kɔ dimul Akab aa: «Cɔn ma kɔ cua niko nakɔ Nabɔt Yisrɛeliinɔ-o, o ndóò kɛɛ kon le nɔm pisio o ba-o pɛɛn. Kani Nabɔt co lɛ yoomu le, o vi.» 16 Akab tueyɔɔ maa Nabɔt Yisrɛeliinɔ vi, mó can, mó kɔa o nakɔ n'rɛsɛn Nabɔt kalaa nin, mó siinguu ndu ɲɛ ndɔ ndu pila. Mɛlɛka tambu kɔl a Akab nda Yesabɛl 17 O kon mí diom Mɛlɛka-o dimulun Elii fula Tisbe-o aa: 18 «Cɔn ma kɔɛ o Akab masa Israɛlla lo Samari. A co ndu komal o nakɔ n'rɛsɛn Nabɔt o co le siinguuo ɲɛ ndɔ ndu pila-o nin, 19 ma kɔ soo o ndu lo, ma dimul ndu aa: ‹Nuaa Mɛlɛka dimi ni aa: Vɛ̀ɛ̀ a cii pɛ vanndo diyɔɔ a hin vɛlɛ ɲɛm ndɔn cuaa?› Mà soo vɛlɛ o ndu lo, mà dimul ndu aa: ‹Nuaa Mɛlɛka dimi ni aa: O fonda tunnda deembuu kooma Nabɔt-an-ndo, lon koni tunnda deembuunin vɛlɛ komaa nɔmndan ni.›» 20 O kon mí Akab mulul Elii aa: «Yaamɔɔ nuu komal-la fɔ́!» Mí Elii mulul ndu aa: «Lekɛ́ndɛi, i komal nɔm. Kani nɔm pila vɔngulun o dɛnnda hɛnan Mɛlɛka le lan tosaa nin ni. 21 Lelan, Mɛlɛka dimi aa o co nɔm dɛnɛ palaa tuisi coo, mò diw vanpiaandua o yungu nɔm Akab-o nin kpow o lɛŋnde Israɛl-ten nin, cɛa a vanaa co n'cɛ le-a kpede. 22 O co tosa a yungu nɔmndo mɛɛ o tosa a yungu Yeroboam po Nebat-o yɛ, a mɛɛ o tosa vɛlɛ a yungu Baesa po Ahiya-o yɛ. Kani a mal Israɛlla o hakilan nin taw, má tɛɛmbuu ndu Mɛlɛka kɔllo.» 23 Mí Mɛlɛka soaa vɛlɛ a Yesabɛl o kɔɔ, mó dimi aa: «Tunnda dianin Yesabɛl o kpakio Yisreɛl ikɛi. 24 Vana-vana hun vu pɛ ciee o yungu Akab-o nin, tunnda dianin ndu, vana-vana vi pɛ yondoo nin, yowva coocoo a dianin kon.» 25 Kabi sindɛ, vana-vana óò vɔngulun-ndɔ o dɛnnda vɔɔnndan tosaa nin Mɛlɛka o hɔl nuaa maa Akab le. Nduyɛ Yesabɛl laa ndɔ va ndu balan lueiyo o sɔɔn mun nin ni. 26 Mó tosa dɛnnda nɔɔlɛi-nɔɔlɛilan a piɔmnda sooloo mɛɛ Amoriaa Mɛlɛka tow, mó mingi Israɛlla o fonda ndaa-a va tosaa yɛ. Akab tuisin tootoo 27 Lɔ́ɔ́ Akab tuei sɔɔn Mɛlɛka-n Elii tɛɛngul ndu mun-ndon-ndo, mó sɛɛsian volɔɔlan lekɔɔ, mó vownun bɔlɔla yuululan, mó bii sumndo. Mó va lɔan a bɔlɔla yuulula lan lekɔɔ, mó muungu kɔlan duɛɛn-duɛɛn. 28 Le hee, mí Mɛlɛka dimul Elii fula Tisbe-o aa: 29 «A ce mɛɛ Akab tuisin tootoo ya o hɔl-lɛ? Le tùú o tuisun tootoo ya o hɔl-lo, i tuisinin dɛnɛ palaa ho telen o co yoomu-o le, kɛ telen po ndɔɔ vanin masaa-o ya tuisinin yungu ndɔɔ dɛnɛ palaa kalaa coo ni.» |
© Alliance Biblique en Guinée
Bible Society in Guinea-Conakry