Aposel 27 - Aria New TestamentPol la sep sip ma iye la ke Rom 1 Deka tilalo pelengon kodong ma imala ke omur Itali deka tiwai ke gute Julius ka iye plau osep ola ina buno kene langane. “Amplau gute Pol gosok osep kalabus ina leklou itau.” Gute Julius tonari dong ke osep ka tisir isak Sisar ila osep ola ina. 2 Deka imesep ke sip gesa ka armok Adramitium ina ka waiki la polou ke armok armok ka tidong ke provins Esia ina dingen batne e imosongon omur imala. Alo ari gute Aristarkus ka ila armok batne Tesalonaika ka dong ke provins Masedonia la kap imi. 3 Oklou silang imopolou ke armok Saidon e imodong ine. E gute Julius due mada ke Pol e wai ke iye langane. “Langka amwaiki amla ompolou ke lem saten ma tikere wom amla ompolou ke isak.” 4 Deka oklou silang imosongon omur are e imala blang. E imasala aidunu Saiprus galna ka sep la kesua engen dagar me due limem sip. E imawaiki imakalu ke aidunu ma aidunu para engen. 5 Imala ke sip e imobru misuon deka sip lelei misuon ina dingen batne ke provins Silisia e provins Pamfilia. Imala la lama imopolou ke armok Maira ka dong ke omur Lisia. 6 Imodong ine deka gute ka plau osep ola ina buno kene pado sip gesa ka armok Aleksandria ina ka waiki la ke omur Itali. Deka imesep ke sip tonari e imosongon Maira. 7 Imodong ke sip tonari e imala molil molil ine oklou leklou e osep ka tiboko ke sip urok bokongon opru isak. Mase imopolou olwo boto ke armok Nidas e imopolou ine kovok. Kesua ari engen pula dangdang imi ine. Deka imala ke aidunu Krit dogur ine e imopolou olwo boto ke armok Salmone. 8 Ari engen dau dagar e opru osep ka tiboko ke sip e imala olwo boto ke misuon ina dingen batne vala. Imala la lama imopolou ke omur ka osep tisire Molsep Itau ka dong olwo boto ke armok Lasea. 9 Ari oklou pula mela yagos kodong. E engen ke misuon omba e limem langan kakluk metengen. Alo ari osep Yuda ina inarak apu ka tipli inarak ngangon ma aitno lisak la ke Ida Tapolngon ina oklou mela yagos kodong. E dau imodong ke Molsep Itau e Pol tito wai ke osep ka tidong ke sip langane. 10 “Osep umoklingen lou pelengon. Ngaile omur langka itala ma udo langan ane polou soulu ke ite. Ma udo sip ane kap ina brokngon imina. E ite blang ma iteimina.” 11 Pol wai langane e gute ka plau osep ola ina buno kene klingen ila pelengon kovok. Aurou. Iye klingen sip ina gute orwo gute ka sip ina plaungan urok pelengon vala. 12 Silang blang langane. Alo ari alo ka engen ina taiko ma isuk boto polou. E osep pula ka tidong ke sip aitno lisak mter langka tidong ke molsep ari tauni ma soulu ke isak. Kesua molsep ari molsep itau ke engen ina taiko kovok. E aitno lisak kene ma tisongon omur are e langka tikaranga ma tipolou ke armok Finiks e tidong ine ma engen ina taiko keniye mela yagos. Armok Finiks ka dong ke aidunu Krit ina molsep ene la ke omur ka oklou duru ine. Engen ombatno polou ke isak 13 Imodong ke Molsep Itau la lama oklou gesa polou alo ka engen molil molil polou ke omur saut. Deka osep ka tiplau sip aitno lisak mter ma imakaranga imopolou ke Finiks ina molsep. E tiriri sip ina anka sepe e imosongon omur are e imala. E sip la olwo boto ke aidunu Krit ina dingen batne vala. 14 Imala tauni kovok e engen ombatno ka osep tisire engen ka me ke omur not ina polou ke aidunu Krit e suong la polou ke imi. 15 Engen tonari dagar lokono e osep tiwaiki tibauluk sip e tikaranga kovok. Aurou. Engen mole sip e sodunge suong la vala. 16-17 Imosuong imala la lama imopolou olwo boto ke aidunu Kauda dogur ine e imala. Alo ari imoboko dagar ma imopou sip ina dingi ka iye ririe lama dingi imina la. Imoboko dagar e imeriri dingi tito e dingi munu ke sip tona. E osep leklou tidue galou e tipou sip galna leklou leklou dagar lama sip kene dar. E osep tonari tiulou lama sip la kro ke lavu gesa ka dong olwo boto ke omur Afrika deka tidue ina sel duru. E imodong vala e sip kene la kesua engen urie la. 18 Engen dau ipu sip dagar e misuon ina boitini omba deka oklou silang osep tidue sip ina brokngon leklou e tiurie la ke misuon. 19 La lama oklou silang blang osep tidue sip ina wan bitna bitna leklou langka ina sel e ina galou e ina akai e tiuri isak la ke misuon. 20 Alo ari engen omba dau dong. E imavati oklou e gigimo kovok la lama oklou pula mela yagos deka aitno limi mter sasi boto sasi boto la lama aitno limi mter ma imi keniye imeimina. 21 Imodong langane e imepli ipem ngangon la lama oklou pula mela yagos. E oklou gesa Pol tito vri ke osep amtarsak e wai langane. “Osep umoklingen. Langka itodong ke aidunu Krit langka oglou ngawai ine eknikane itodong itau e elio soulu ane polou ke sip e ke ina brokngon kovok. 22 Eknikane ngawaiki umoulou tarna lumu kovok. Ma gute kene imina ke ite kovok. Sip vala ma imina la. 23 Ngawai langane kesua ke epmes Ngau Tapolngon ka iye ngau gute e ka ngalotuim iye pagei ila ensel gesa polou ke ngong e vri ke galna lungong. 24 E iye wai langane. ‘Omulou tarna lugom sakam. Ma ompolou ke Sisar bitna ma iye klingen lem pelengon. Silang blang langane. Ma Ida Tapolngon didi ila elio itau e lua osep keniye ka tidong ke sip ane ma gute kene imina ke umu kovok.’ 25 Deka umoulou tarna lumu kovok. Aitno lungong dagar ke Ida Tapolngon ma elio polou ke ite eriar langka ngaklingen ine kodong. 26 Lama iye lua ite ma iteimina kovok ma sip ane la kro ke aidunu gesa.” 27 La lama epmes songotno apanal ina polou e engen dau uri sip ke misuon Mediterenian. Ari alo ka epmes airavu osep ka tiboko ke sip aitno lisak mter sip polou olwo boto ke taklak kene. 28 Deka tipou wan ain ke galou e tiurie la sep ke misuon e duru moli ma tile omur misuon ina olu ina amar sesue. Tidue langane e tile misuon ina olu ina amar isorwo. Imala sasi boto deka tidue langane blang e misuon ina olu ina amar songotno elme. 29 Deka tiulou ine lama sip la napam ke opmu gesa. E tidue anka apanal tiduru ke misuon ke sip batne. Deka tikel Ida Tapolngon ma oklou suong polou. 30 E osep ka tiboko ke sip tiwaiki tiyakyak osep leklou ka tidong ke sip ma tibisi e tiulou kla. E tidue dingi ka dong ke sip tona duru ke misuon langka tiwaiki tidue anka leklou duru ke sip topurne. 31 Deka Pol tito wai ke gute ka plau osep ola ina buno kene e ke osep ola ina blang langane. “Osep. Langka osep ka tiboko ke sip ane tibisi kla ma umeimina.” 32 Deka osep ola ina tiblou dingi ina galou e iye duru maro ke misuon. 33 La lama isuk boto kotkotu lokono Pol tito wai ke osep langane. “Osep. Aitno lumu soulu e umepli upu ngangon oklou epmes songotno apanal kodong. Eknikane umepli upu ngangon sakam e umangene vala. 34 Umangen upu ngangon ma lua umu ke lumu arit. Umoklingen. Ma elio gesa polou ke umu ma paiavu umu kovok. Aurou. Ma umodong itau vala.” 35 Pol wai langane yagos deka iye due bret gesa e wai tenkyu ke Ida Tapolngon ine ke osep keniye amtarsak. Deka iye tuke e ngene. 36 E osep arit isak e tingen inarak ngangon blang. 37 Alo ari imi keniye ka imodong ke sip ipem sasa 276. 38 Osep tingen ngangon la lama tigot deka tidue wit otna ka dau dong ke sip e tiurie la sep ke misuon ma sip polou markan. 39 Alo ka oklou tito tivati omur gesa e tile ine kovok e tivati vala. E tivati molsep gesa ka lavu dong ke ina dingen batne. E aitno lisak mter ma titok tidue sip ma iye la kro ke lavu tonari. 40 Deka tiblou sip ina anka ina galou e anka tonari tidong ke misuon vala. E tikles sip ina stia e tidue sip ina sel ka dong ke topurne tito mana egim. Kesua tiwaiki engen uri sip la ke misuon ina dingen batne. 41 Ari sip la deka kro ke lavu ka dong olwo boto ke aki tona e sip karanga la blang kovok. Deka misuon ina boitini omba time tidar sip batne. 42 E osep ola ina aitno lisak mter ma timluk osep kalabus ina timete lama tisisu ke taklak e tiulou kla. 43 E gute ka plau osep ola ina buno kene dangdang isak ine kesua iye waiki Pol mete kovok. Deka iye wai ke osep ka pula keniye langane. “Mgo umu ka umakaranga umesisu umokopiuk umoduru ke misuon e umesisu ma umopolou ke misuon ina dingen batne. 44 E umu ka umakaranga umesisu itau kovok umekis akai gesa koke sip ina akai palma ma lua umu ma umeples e umopolou ke misuon ina dingen batne.” Iye wai langane deka osep keniye tididi ila pelengon e isak keniye tipolou ke taklak e gute kene imina kovok. |
copyright 2003 New Tribes Mission, Sanford, FL 32771
New Tribes Mission