TOMLÍKNAM 16 - DEENA BAIBÉL (BSI)

Timothike Paul Kílang Silakíng Yémín Gename

¹ Paul bí Derbelo aato delokrongem Lustralo, delo Timothi emnam luyil sunako duuto, bíkke anede míngkesuna Judai amiko, idola bíkke abude Grik amiko.

² Lustra lolang Ikoniolo duuna bíro kídíde bím yidname ito.

³ Paul bí enkolo bím enbope emla mííto, dekepe ila bí delo amodelo duuna Judaikídí legalok bím dínbíng iyodem ito, kapeila bulu bíkke abude Grik amikuai emla takame kénto.

⁴ Bulu taon lokke taon konlo gíla, Jirusalemlo duuna tomlíknam kídí kelang miro kídíke amikídíe igedope emla luyin bosunam agom kídarem pokan gooto.

⁵ Dekepe iname mondoli kídíem míngkelo ralmoto delokke loodíke amie bojéyayang imoto.

Troaslo Paulke Kaarí Kaanyo Kaaname

⁶ Paullang angong kídare Phrugia delokke Galatia amolo gíto, kapeila Deena Aide bulum dooyingem Asia amolo pogoo momang.

⁷ Bulu Musia ayirlo pííyédem, bulu Bithunialo aape emla ituai, idakkom Jisuke Aide bulum delo aamomang.

⁸ Dekepe ila bulu Musialok gíla Troaslo tokto.

⁹ Yoh dem Paul bí Makedonia lokke amiko dakla bím sikepe rogudope kaarí kaanyoko kaato. De “Makedonialo aala ngolum igultola.” emnako bí tatto.

¹⁰ Paul bí kaarí kaanyodem kaarongem Shédí bí ngolum bulukíng dooyingem pobidope goktung emla mííyin sula ngolu menape Makedonialo enpe emla leemoto.

Philiplo Ludiake Míngkesuname

¹¹ Troaslokke ngolu siyénglo aala jonnampe Samothra delo yudato, delokke longekon delo Neapolilo aato.

¹² Delokke ila Rom ami kídí lokke langkamnam Makedonia distik lokke bottena taon Philippilo pííto. Delo ngolu oolko duuto.

¹³ Sabbath longelo ngolu taon luyablo gíla korolo gíto, delo ngolu kumsu peko amongko paayé emla míísuto. Ngolu duula delo dumsuna mime kídíem agom polenboto.

¹⁴ Tatgapna mimekídí aradelok akonde Shédíme kumsuna Thuatira taonlokke sémukna ege kona, Ludia bí. Ruutum bí Paulke agomem tallídope bíkke aapíem siyyabito.

¹⁵ Bílang bíkke ekum erang tabude baptis isurongem, ngolum bíkke ekumlo tomto. Bí pokai, “Nolu ngom Ruutumkíng míngke sunako emla míídumílo, ngokke ekumlo aala doolangka.” Dekepe bí ngolum delo aamoto.

Philippilo Patek Duuname

¹⁶ Longeko ngolu kumsuko amolo gídungane, méélam kerang agomem pomona aid duubomnam pakneko ngolum ríksuto. Bíkke kaalu kangor agom pobo kolok murkongem bojéko bíkke ruutumem paamoto.

¹⁷ Si mimeko si Paulkíng delokke ngolu takamkíng, ulojérla gímín geto, “Si ami kídí si Teyong yalum Shédíke béérang kídíe, bulu nolum turpeko bedangem pobidung.”

¹⁸ Deddína longem bí dekepe ito. Méélam yalumdem Paul bí ebínpe míngkane bí ngéngkut sudo langkula aiddem luto, “Jisu Kristoke amínlok ngo nom sok mime sokke gígéé langkuka emdung!” Delopak aidde mimedem gínyotoku.

¹⁹ Pakne mimekoo delokke ruutum kídíe buluke murkong pangkeng dokenge nyokkai emla edílo kénsutodí, delo Paul melang Sila bínyim ruutum kídílo lengkandope emla dukan bojarlo hogoo bomto.

²⁰ Bulu bínyim migom keralo bomala poto, “Si ami kídí si Judai amieke, delokke bulu ngoluke taonem ebín motung

²¹ bulu ngoluke ngiitom mirupe ngolum poyildung, ngolu Rom kídíke amiemin, ngolu sim ayon sim torík sulamang delokke igelamang embodung.”

²² Mibamde Paul melang Silame díngkolo díídumsuto, migomde Paul kelang Silake egem bédbito; delokke bulum demnge dope lulíkto.

²³ Bulum demngal geyéla pateklo líkto, delokke patek ruutum dem bulum aipakpe kanggap bomdope hukum bito.

²⁴ Sikena hukumem paala, bí bulum patek aralo buluke alem gaang annyilo yééla meto.

²⁵ Yoh raajang delo Paullang Sila bínyi kumla delokke miri lula idungai, delokke abíd patek ajon kídíde bínyim tatgapla dungai.

²⁶ Menang asak dekepe iduem patek delokke ekum gaang kídíe engen dope botterupe taronko tonto. Letellok patek eyab kídíe bényakai, delokke mipil miyong íkolide elukai.

²⁷ Patek ruutumde gerepto, delo bí patek eyabe siyya dope kaayédelo, agí yoksem satsula agíem níkka supe ito, kapeila patek ami kídíe duknyok kaku emla bí mííto.

²⁸ Idakkom Paul bí ulogokto, “No agíem moka sumapeka! Ngolu takam si dung!”

²⁹ Patek ruutumde meruko kola dugaala Paul kelang Silake keralo oletla pesuem dan gosuto.

³⁰ Bí delo bulum takam laalenpala íngkíto, “Poyilna kídía, kape imílo ngo turyékun?”

³¹ Bulu poyansuto, “Ruutum Jisukíng míngke sulangka, demílomin nolang nokke ekum erang kídíe turyékune.”

³² Delokrongem bulu Ruutumke agomem bímlang delokke bíkke ekum lokke abíd takam emte pokanto.

³³ Delo yoh delo patek ruutumde bulum gíbola buluke taríem írbínto, delokrongem bílang delokke bík ekum erang tabunge baptis laasuto.

³⁴ Patek ruutumde bulum bíkke ekumlo tomla bulum dobo domoto, delokrongem ekum erang tabude ashérunge ito, kapeila bulu Shédíme míngke sukai.

³⁵ Longe pííyédem, migom kídíde ami kídíem ordarem bomala patek ruutum delo gídope melíkto. “Dem ami kídídem melen langkuka.”

³⁶ Patek ruutumde Paulme poto, “Migom kídíe nomlang Silame melen dokupe ordar bitung. Supak nolu gíladoku, aipe gílang kuka.”

³⁷ Idakkom Paul bí migom kídídem poto, “Bulu ami takam kangkolo ngolum íngkí tatkí mape demto, ngolu Rom amie, ngolum pateklo líkto. Delokke bulu ngolum supak asoope megéé dungkunía? Depe imayé! Bulum agíem aasumola ngolum gílen bomo langkuka.”

³⁸ Migom kídíde migom ruutumlo dem pokan bitoku, delo bulu Paullang Sila bí Rom amie emnam dem tatrongem ansuto.

³⁹ Bulu bulukíng aala ngiila delokke bulum taon delokke gígéé dokupe rogula, pateklokke gílen líktoku.

⁴⁰ Paullang delokke Sila bí patek lokke gílen rongkuem, bulu Ludiake ekumlo aato, delo bulu bíro kídíem ríksula luír poírto. Delokrongem bulu gítoku.