POBENG BINAM 4 - DEENA BAIBÉL (BSI)

Agom-aang Taddope Lulígname

¹ “E Israel, ngokke poyilpenam ayon lulígnam kídí sim tallangka. Dekedem igelangka. Depe imílo, Ruutum noluke buku kídíke Shédí ke asi-among binamem nolu gíabomla duubomlado delokke nolu turla yéyar bomyé.

² Ngokke lulígnam kídílo atí itemmapeka delokke atíyang koteng ipakmapeka. Ngokke nolum binam Ruutum noluke Shédíke lulígem nolu tatla igelangka.

³ Peor díítelo Ruutum bí kape itodí, deme nolu agísue kaasuto. Delo bí Baalme kumna takamem, mipil-miyongpe nyokyinmoto.

⁴ Idola séko noludí, Ruutum noluke Shédíme arope míngkesula edíípe itodí, silo loope turla duudung.

⁵ “Ruutum ngokke Shédíke ngome lulígnampe, nolum takam ayon kídí emlang lulígnam tabungem ngo poyilto. Noluke laala bompeko asi-among delo pííyéme, nolu dekedem aipe igap gelangka.

⁶ Dekedem aipakpe igap geyémílo, angukon opín-buang ami keralo, dekede nolume kénna-paana amipe lengkanyé. Edílo ayon kídí takam dem bulu tatpayédí, delo, ‘Aropakpe, si bottena opín-buang ami kídar si kénna-paana ami rungeke,’ emla nolum yidgeyé.

⁷ “Ruutum ngoluke Shédíme, ngoluke kumyé mipíem kape kísa bí ngoluke anínlo kadudí, deke kísape abíd mibo-miying bottena opín tuakom buluke uyue, buluke anínlo kadun?

⁸ Delokke siloke noluke keralo ngokke ayon mebinam sikena ayone, abíd mibo-miying bottena opín tuakom, bulu keelo kadun?

⁹ Nolu ansulangka, noluke turdu tetengem, noluke agí amiglok kaasunam kídar sim mitpan sumapeka, delokke aapí-aanglok nyokmo mapeka. Dekedem noluke ome-oo kídílo poyilla delokke buluke ome-oo kídí loote poyil molangka.

¹⁰ Ruutumke ngome, ‘Ami kídí buluke turdu tetengem, ngok agom-aang kídíem tatla, ngome airupe míngge kén-gela, buluke agí ome-oo kídíem poyilsula igape, bulume ngok keraso tomdum sulangka,’ emla podoem, Ruutum noluke Shédíke keralo, Horeb (Sinai) díítelo, noluke dagado longe dem míípa sulangka.

¹¹ Delo nolu, eerína kaamuelang yorana doomuge ibomla delokke eme angune taleng teloope saadope iko dííte lebe delo aala dagato.

¹² Delo eme arang delok Ruutum bí nolum lupoto. Nolu agom ponam kídí ke adud-ayudem tatpaato, idola moimuang atí kaapamape, adud petomko ito.

¹³ Bí delo nolume igedope poyilla, líítam annyilo atlík binam bíkke Lulígnam Ngiitom Íying daapongem, ngoluke keralo pokan bito.

¹⁴ Delo longe delo, noluke Jordan korongem koola yébompeko amonglo, noluke igepenam ayon kídí emlang lulígnam kídíem poyil luyilla nolume idope, ngome Ruutum bí políkto.”

Mimang Inamem Lutumname

¹⁵ “Horeb díítelo, emelok Ruutumke nolum lupo sudodem, nolu moimuang atí kaapamato. Depeila nolu agísuem airupe ansulangka.

¹⁶ Nolu atí-atína moimuang mimanglok, milo koope demangkom mimepe,

¹⁷ simon-sili kebu pettangpe,

¹⁸ amolo eggoona tabí-tayo ato-siro demangkom asilo yégoona atí-atína engo kídípe píla paab imapeka.

¹⁹ Edílo nolu taleng telo kaadusula, doonyiem, pooloem, takar emlang taleng telo dakna abíd ato-siro em kaayédí, delo nolu bulume kumsupe emla delokke bulum agér gérbipe emla aang omapeka. Dekepe idope abíd opín-buang amilo Ruutum noluke Shédíbí ruulíkto.

²⁰ Idola nolu keepedan, arem yolko eme gupom, Ijipt amonglok mopít langkula, siloke kísa, agí amisupe Ruutum ke laalen sukuname.

²¹ Noluke legape Ruutum bí, ngok teyolo marla, noluke yébom kupenam bíkke binam gaina asi-among delo ngome aamomape, Jordan korongem koomomayé emla pésuto.

²² So among so ngo siyé. Ngo Jordanem koomayé. Idola nolu gaina asi-among esim yébomdope Jordanem koope idak.

²³ Iname Ruutum noluke Shédíke nolukíng daapong ibosunamem nolu mitpan sumape ansulangka. Agísu legape Ruutum noluke Shédíke lutumnam atí-atí moimuape nolu mimang pímapeka.

²⁴ Kapeila Ruutum noluke Shédíbí guna emeko, nena Shédíko.

²⁵ “Nolu asi-among delo deddína longem turla, ome-oo kala oten kala irongem, nolu loorí-sirí yimape ila atí-atína mimangem píla, Ruutum noluke Shédíke kangkolo atímape ila bím marmoyémílo,

²⁶ silo ngo taleng emla amongem noluke mirupe hakiipe tomdung; noluke Jordanem koola yébom penam asi-among delo nolu menape nyokyé, elo ool turmape nyokyinyé.

²⁷ Ruutum bí nolume mibo-miying gooralo yépit-yéyitmoyé. Ruutum ke monbínnam ami kídí aralo ami anyong petomko nolu turla duuyé.

²⁸ Deke delo nolu, atí namkén petemana, dolamana, kaala-tatla ilamana elínglok lang esinglok, tanike pínam uyu kídíem kumsuyé.

²⁹ Idola deke deloteng, noluke aidlok apíípe, noluke aapí-aanglok apíípe, Ruutum noluke Shédíme nolu kaata yémílo, noluke mata bomnam Ruutumme nolu mapaayé.

³⁰ Edílo sike takam kídí si nolukíng ila, edílo nolu ankí kenola, méélamlo Ruutum noluke Shédí kíng nolu aalat sulangkula bík agom-aangem tatyékudí,

³¹ bí asampe ayana Shédíko, bí nolum mepakmayé, demangkom nyokmomayé. Noluke buku kídílo bíkke daapong ibosula pésulíknam dem bí kényimape imayé.

³² Nolum omangada delokke kerangke longe kídíem, Shédíke amongso tani pílendí longe lokke ila yétonamem matatokuka. Arotkon lokke ila arotkon loope tani among sime matakíto. Sikena botteruna erkígenam agérko kerape kakítonía? Sikena irisinyo agomko tatkítonía?

³³ Noluke kísa eme aralok Shédíke agom ponam adudem tatla turna amipe ina angukon moolok amie kadunía?

³⁴ Ijiptlo Ruutum noluke Shédíke nolum inam kísa ingkona uyueda gíla angukon opín-buang amilok agí amipe laalenla ilaton? Noluke agí amig kangkolo bí agíke botteruna miga ralnamem lengkanla, bí adírem langaala, midu-mimagem bomala, irisinyo reyubnamem ikanla, agíke ralna lakbíngem yamtarla bí ibito.

³⁵ Ruutum petom Shédíe, bík kékonlo anguyang kamang emla bí nolum deke takamdem lengkanto.

³⁶ Nolu ai-kampona séguem kaadope, teyong among telok bík adudem nolum tatpamoto. Tani among so bíkke bottena deena emem lengkanto, delokke bíkke agomem nolu eme arang delok tatyinsuto.

³⁷ Bí noluke buku-nekuem ayangla, buluk méélam lokke otíng-oyinem ullensuto. Bí agíke botteruna ralnamlok bí agísue nolum Ijipt among lok laalentoku.

³⁸ Noluke gílen langkula endungem bí nolum pemílo ralyana, edí-siríyana angukon opín-buangem noluk keralok monpak bito. Siloke noluke yége-dagge bomkupenam asi-amongem nolum bila, so among so nolum aabodokupe bí deke takam dem ito.

³⁹ Silo nolu, aapí-aanglo aroe emla mííla, mitpan sumape sim gegap langka: Ruutum bí teyong among telokke lang rumkíngke tani among sokke Shédíe. Bík kékonlo anguyang kamang.

⁴⁰ Depeila siloke ngokke nolum poyilnam bíkke lulígnam emlang ayon takamem nolu bomgaplangka. Depe imílo, nolu lang noluke ome-oo kídíe, nolum yéyar bomdope Ruutum noluke Shédíke nolum binam amonglo nolu oolooko turla yéyaryé.”

Duusi Suko Doolung Kídíe

⁴¹ Delo Mosi bí Jordan korongke sanggo danlo doolung angumko,

⁴² amikone bíkke mirumape inakonem imem kootírlok mokayém, duknyokgela duusi sudope sanpek lento. Amide doolung kídí arang delok akonlo duknyok anggela agíem duupí sulado.

⁴³ De doolung kídíde: Reuben kídí keepe díítum yiibe among lokke Bejer doolung de. Gad kídí keepe Gilead lokke Ramoth doolung de, delokke Manasseh keepe Bashan lokke Golan doolung de.

Ayonem Lengkan Gename

⁴⁴ Israel keralo Mosi bí ayonem leebila bito.

⁴⁵ Dekepe bidodem bulu Bethpeor doolung kékonke Jordan korongke sanggodan robeng delo Ijipt among lok gílen langkula duuto.

⁴⁶ Dekepe ayonem biko moolop de Heshbon doolung luunelo ito. De Amorit kídíke roja Sihonke rísu aranglo kato. Ijiptlok gílen rongkuem Sihon me Mosi lang Israel ami kídíe mimak mola ikumto.

⁴⁷ Bulu bíkke asi-among demlang Jordan sanggo danlo, Amorit kídíke roja konpe ina Bashanke roja Ogke asi-among dem dunga bomto.

⁴⁸ Si asi-among si, Arnon kobungke kerelo duuna Aroer lok ilenla línggíng dan Sirion dííte (Hermon) loope iríto.

⁴⁹ Si Jordan korong lokke sanggo abuudem itaksula, sokkodan siyéng loope ilíkla Pisgah dííte lokke sanggodan legap loope iríto.