MATI 5 - DEENA BAIBÉL (BSI)

Dííte Teyolo Ngiitom Pobiname

¹ Delokrongem Jisu bí bosi-borang ami kídíem kaala, dííte teyolo reesala duuto. Bíkkelo luyilsuna kídíe bíkkíng aato,

² delo bí bulum ngiitom luyilem poboto:

³ “Aid opanem kénsuna kídíde gérne; kapeila teyong amode buluke!

⁴ Míídírsuna kídíde gérne; kapeila bulum míípo moyéku!

⁵ Dengomna kídíde gérne; kapeila bulu tani gíídangem ruutum bomyé!

⁶ Deenamem tííling keno bomsuna kídíde gérne; kapeila bulum kiidar moyéku!

⁷ Ayana kídíde gérne; kapeila bulu yaasamem paayéku!

⁸ Aang deena kídíde gérne; kapeila bulu Shédíme kaarík suyéku!

⁹ Yépobosudope igebona kídíde gérne; kapeila bulum Shédíke ue emyé!

¹⁰ Deenam legape iréénam kídíde gérne; kapeila teyong amode buluke!

¹¹ “Amie ngokke legape lukaa luyééla, nolum irééla delokke atí lugíng kamape atímanem nolukíng luketlíkla inam kídí nolu gérne.

¹² Erap langka delokke ashélangka, kapeila noluke botteruna amane teyong amolo dung, delokke deke pedada noluke kerape kaaluna miri kídíemte irééto.

Alue delokke Angune

¹³ “Nolumin tani amosokke alue. Idakkom alo tíínamde kama mílo, dem kape kísa tíídope iyékune? De atí agérlo aayimang, luyulo yoppakla ami tupu tutak petompe iyé.

¹⁴ “Nolumin tani amosokke angune. Dííte teyolo taon duunade rumsup sulamang.

¹⁵ Sékokom meruem bayé aralo leemang. Idola meru lengkeng teyo lomin leedune, delomin de ekumlo duuna takamem angun bidune.

¹⁶ Dekepe, noluke angunem tani keralo ngunkan langka, delo bulu noluke aina agérem kaala, noluke teyong Abume yidgeyé.

Ayon Legangem Lubiname

¹⁷ “Nolu ngom ayonem demangkom kaaluna miri kídíke luyilem nyokmope aadung emla míímem mapeka; Ngo sim inyokkape emla aamang idakkom bulum ipíí bikape emlamin aadune.

¹⁸ Ngo nolum arorupe podung, amongelang talenge nyokma tetengem delokke takamem ipíí píílíma tetengem ayonlokke akor atel kokom demangkom atop kokom nyokmayé.

¹⁹ Sékodí sim ngiitom kídí sim anyongo dokom betyédí delokke akonem betdope poyilyédí bím teyong amolo ansoonape sanyé; idakkom séko sim ngiitom kídísim ige pogeyédí bulum teyong amolo bottenakope sanyé.

²⁰ Legadem ngo nolum pobidung, noluke yénamde Pharisi kídí emlang ukil kídíem yéji yamadem, nolu berokrupe teyong amolo aalamayé.

Marnam Legangem Poboname

²¹ “‘Ami moka mapeka, delokke séko ami mokayédí bí kebang ikosuyé,’ emnam sim kapekísa konnying mennyingkai ami kídíem potuadí, dem nolu tatto.

²² Idakkom ngo nolum podung, séko agí bíruem marmín suyédí bí kebang ikosuyé. Séko agí bíruem atí loorímang emyédí bím baane kebangke ajéng ikepe iyé. Idakkom séko ‘No mide yaoe!’ emyédí eme írko doorum líísam amolo ajéngem anggeyé.

²³ Delok legape, no kumkollo nokke amanem bidungem delo nokke bírue nok teyolo aklíng namko kadung emla míípang sudumílo,

²⁴ nokke amanem delo kumkollo mepotoka. Kerape gílangkula nokke bíruem aibosu pootokuka, delokrongem nokke amanem bitokuka.

²⁵ “Nom mirolpe ila gusor inem no menape ailok iyinbosu langka. Dem nokke bedalo bím enngobosu dungadape iyintoka, demamílo bí nom kebang ruutumlo melíkyé, delokke kebang ruutumde nom patek migomlo melíkla nom pateklo líkyé.

²⁶ Ngo aropakpe podung, nokke sérangem bingum sumang tetengem no delokke lenlang kumayé.

Abír Ajon Legangem Pobiname

²⁷ “ ‘No abír imapeka’ emnamem nolu tatto.

²⁸ Dem pakyape ngo nolum podung séko mime akonem kaamarpe kaadudí bí agí aapílo mime dem abír idubong.

²⁹ Nokke migbíge nom kaabo modumílo, dem lutbín sula elpaktoka. Nom agíem doorum líísamlo yoplík adum dempemílo nokke amíl arotkonem mepak sunamde aiyadung.

³⁰ Delokke nokke lakbíge nom paab ibodumílo, dem teepaksula elpaktoka. Nokke amíl tabunge doorum líísamlo nyokdum empemílo nokke amíl attung konem nyokmo namde aiyadung.

Milo Méng Mepak Kunam Legangem Poboname

³¹ “Sim sikepe potuai, ‘Séko agí mimem mepak yékudí bí mekunana kakodem méng delo bipe aido.’

³² Idakkom ngo nolum podung, abír ayo imang kékon delo séko agí mimem mepak yékudí, bí mimedem abír imodung, delokke séko mekunam mimedem bomdudí bíkom abír ine.

Pésunam Legangem Poboname:

³³ “Lekoda, konnyi mennyingkai ami kídíem ‘Nokke pésunamem betsu mapeka, idola Ruutumkíng pésuem bomgap langka’ emnamem nolu tatto.

³⁴ Idakkom ngo nolum podung, teyong amín lokkom pésuberok mapeka, kapeila de Shédíke palengsue;

³⁵ demangkom among amín lokkom pésu mapeka kapeila de bíkke ale tukue; demangkom Jirusalem amín lokkom pésu mapeka, kapeila de Botteruna Rojake dungko taone.

³⁶ Delokke nokke agí dumpolok pidasula pésu mapeka, kapeila no dumíd miyyong kokom yalundope demangkom yoradope ilasumang.

³⁷ Dempenem nokke agome, ‘Sa’ demangkom ‘Ma’ delo emrísutoka; dem poboo yémílo de paab aidlok aane.

Edorakunamem poyilname

³⁸ “Nolu sikepe ponamem tatto, ‘Amig legape amigem, delokke iipang legape iipangem edorakupe aido.’

³⁹ Idakkom supak ngo nolum podung: nom iaknem no edoraku mapeka. Akone nom lakbík kémkémlok piyémílo, bím nokke lakkédan kémkém emkom piko sulangka.

⁴⁰ Delokke ami akone nokke galugem laabínla nom kebalo gíbo yémílo, nokke galug akon emkom bitem líktoka.

⁴¹ Akone nom bíkke egedem mailko gedorupe iyémílo, yilnyiko gebitoka.

⁴² Akone nom atíko koyémílo dem bím bilangka; akone atíko narpong yémílo, bím bipoo langka.

Miruem Ayalangka

⁴³ “‘Nokke repe sinyingem ayalangka delokke nokke miruem belum langka’ emnamem nolu tatto.

⁴⁴ Idakkom ngo nolum podung; nokke miruem ayalangka delokke nolum iréénem kumbi langka,

⁴⁵ delomin nolu teyong amolokke Abuke oope iyéne. Atímana kelang ainake teyolo bí agí doonyiem saamodung, delokke deena deemana annyi kepete pedong omodung.

⁴⁶ Nolu nolum ayana kídí petomem ayamílo, ingko amanko nolu paayéne? Kajanang ulna kídíete depe imanía?

⁴⁷ Delokke nolu agí bíro petomem ashéng lupuem posu dumílo, abíd amikídíem pakyape ingko agérkoda ibodune? Shédíke luyulo duuna ami kídíete depe imanía?

⁴⁸ Depeila kape kísa noluke teyong Abue arodudí, depe nolukom arolangka!