LUKKE ATNAM TATPONA DOOYINGE 2 - DEENA BAIBÉL (BSI)

Jisume Oname

¹ Delo longe kídí delo Agostos Kaisar bí Rom aralok ami takamem atla, sandope hukum bito.

² (Si amín atla sandope inamsi Siria amolokke ruutum Kurenike longelo kera yalumpe ilento.)

³ Depe ila takam amie agí agí amínem atlík sudope agí agí doolupe enyintoku.

⁴ Dekepe iname Josephkom Galil lokke Najareth taonlok gíla Judia lokke Dabidme oko Bethlehem taonlo gíto, kapeila bí Dabidke opíne delokke odonge.

⁵ Bíkke méépe laapenam delokke oogena Marime gíbola delo amín atlík kosupe emla gíto.

⁶ Bulu duudungem Marike koodem odíe pííla,

⁷ bíkke opo yalumnam uem oto. Bí oodem gasorlok yéllumla dotkolo ketmoto, kapeila huteldelo bulu jéga paamato.

Mér Kaabomna Kídíelang Delokke Teyong Kotoki Kídíe

⁸ Delo amodelo mér kaabomna kídíeke agí agí mérem yuem kaabomla dungai.

⁹ Delo Ruutumke teyong kotokiko bulum lengkansuto, depe iduem bulu pesue ito.

¹⁰ Idakkom Teyong kotokide bulum pokai, “Pesomapeka, ngo ami takamke legape ashénam tatporuna koborko bomabidung.

¹¹ Silo, Dabidke taonlo noluke legape mopít kupena Ruutumem oto; bí Messiah emnam Kristo Ruutum bí.

¹² Noluke bím kangkén nape sikepe iyé; koodem gasor kolok yéllumla dotko kolo keddope kaayé.”

¹³ Delo menang asak teyong amolokke maklíng opéékone delo kotoki delo dakbosula Shédíme yidge dakla sikepe poto:

¹⁴ “Teyong yalum Shédíkíng angune delokke amoso bíkke aipe míínam tani kídílo ayange duudak langka.”

¹⁵ Bulum megeyéla Teyong kotoki kídíe teyong amope saarong kuem, mér kaabomna kídíe mipile sikepe pobosuto, “Kaju Ruutum bí ngolum pokan namde ingkona atíkodí, dem kaadope supak Bethlehemlo gílaju.”

¹⁶ Delo bulu menape gíla, Mari, Joseph delokke dotkolo ketmonam koodem mapaato.

¹⁷ Bulu koodem kaayédem, bíkke legangem teyong kotokie ingko ingkona agom ekedí pokantone, dem takam pokan biyinto,

¹⁸ delokke mér kaabomna kídílokke bulum ponamem tatna takamde sai emla mííyinto.

¹⁹ Mari bí sim takam sim míngkum geyéla agí aapí arasulo mesuto.

²⁰ Mér kaabomna kídíde buluke tatnam kaanam atí takamde aropakpe inamem kaapala Shédíme erkígela yidge langaala gítoku.

Jisume Amín Mínname

²¹ Longe píínyi nanadelo bím dínbíng iyoddíe pííyédem, akiilo gemangada pekai bím Teyong kotokie binam amínem, Jisu emla mínlíkto.

Kumkeng Ekumlo Jisume Aaboname

²² Méélamdem edílo Mosike ayonlok, buluke deedope pídéé sudíe píítodí, delo bulu koodem Jirusalemlo Ruutumkíng melíkdope emla enboto.

²³ Buluke en gade Ruutumke ayonlo, “Kera yalumpe ogenam takam oodem Ruutumke keralo kumlíkpe aido” emla kape kísa attudí delokke legape enboto.

²⁴ Delokke teyolote, Ruutumke Ayon kitablok pokampe, “Pekí pumsu kolang parong oo annyiko” gatlíkpe emla bulu ento.

²⁵ Delo longedelo, Jirusalemlo Simion emnam amiko deenamlok jégappe yénako kato. Bí Israel amiem mopít kupe namem toyala yéto, delo Deena Aide bíkkíng duumín geto.

²⁶ Bí Ruutumke Kristome kaamang tetengem sipong mayé emla bím Deena Aide pokanbito.

²⁷ Deena Aidlok kénla bí kumkeng ekumlo gíto. Edílo ane abude koo Jisume Ayonke pokorlok aralo bím aabotodí;

²⁸ delo Simion bí alaglo bodola Shédíme yidgedola pokai:

²⁹ “E, Edíína Ruutuma, no agíke agomsulok, supak no nokke béérangem aipe gímotoku.

³⁰ Kapeila ngokke agí amige nokke turmonamem kaasuto,

³¹ de nokke ami takam kangkolo,

³² Mipak kídílo angunem lengkan binape delokke nok Israel amikídí kepe angun ralnampe iruubiname.”

³³ Koo delokke legangem Simionke ponamem koo delokke ane abue irisinyo kísape mííto.

³⁴ Simion bí delokrongem bulum lubéé líkpala delokke koo delokke ane Marime poto, “Deddína Israel amikídíem ayokonem oletmola, ayokonem gerepmola, amie géépenam iyodem ibodope emla sim koo sim tosaktung,

³⁵ kapeila bí deddína ami aapí ainangem lengkan biyé. Delokke si yoksa si nok agí aapí emkom níkyé.”

³⁶ Asher opínlokke Panuelke ome Anna emnam kaaluna mime miriko kato. Bí eejorunge ikai; bí dítag kínít petomko miloem duubosuto,

³⁷ delokrongem bí tagying píínyi kolang tagpikope meyépe duusuto. Bí kumkeng ekum dem mepakmape longe yohpe kumtísula dobom tííbom suyimape yéto.

³⁸ Depe idungem bí bulukíng aala, Shédíme yidgela delokke Jirusalem em mopít kupenamem toyala duuna kídí takamke keralo koo delokke legangem pokanto.

Najarethpe Enkuname

³⁹ Edílo Josephlang Mari bí Ruutumke pokampe takamem iyintodí, delo bulu Galil lokke agí Najareth taonlo entoku.

⁴⁰ Delokrongem koode siirepkai delokke botte lenkai; bí kénname ikai, delokke Shédíke ayange bíkkíng duumínto.

Koo Jisuke Kumkeng Ekumlo Gíname

⁴¹ Gíbong gíídí doman legape dítag miyolo bíkke ane abue Jirusalemlo enyarto.

⁴² Edílo bíkke dítage íying kolang annyiko itodí, delote buluke enyasupe, adeng ape legape ento.

⁴³ Gíídí domane iyinrongem, bíkke ane ekumlo entoku, idokom koo Jisu bí Jirusalemlo yépooto. Dem bíkke erange kénmato.

⁴⁴ Bím ami kídílo enmín gedung kupe emla mííla longe bedangkope entoku. Delokrongem bulu buluke edung erang kídí delokke angong arum kídílo matakíto.

⁴⁵ Bulu bím paamape iyédem, Jirusalemlo bím mata kakupe emla enlat sutoku.

⁴⁶ Longum nanalo bulu bím luyil poyilna kídíem kumkeng ekumlo duubosula, buluke agomem tatgapla delokke bulum íngkí tatkíla idope mapaato.

⁴⁷ Bíkke kénnam paanamem delokke íngkí lupuem tatna takame tarí tatnyope tatto.

⁴⁸ Bíkke ane abue bím kaala irisinyo kísape mííto. Bíkke anede bím poto, “Ue, kapeila no ngolum sikepe imokane? Ngolang nokke Yayi nom ankíe sikí matídung.”

⁴⁹ “Ngokke legape nolu kapeila matídune?” emla bí poyansuto. “Ngokke Abu ekumlo ngo duupe aido, sim nolu kénmanía?” emto.

⁵⁰ Idakkom bíkke ponam agomem bulu tatkénmato.

⁵¹ Delokrongem bí bulukíng Najarethlo entoku delokke buluke agompe yétoku. Bík anede legang takamdem agí aapí aralo gesiisuto.

⁵² Delokrongem Jisu bí Shédíke kera lolang tani gooralo aapí aang kénnam elang amíle siisala yékai.