JOAN 8 - DEENA BAIBÉL (BSI)

Abír Ina Mimekonem Gakname

¹ Idakkom Jisudan Olib Díítelo gíto.

² Rokompe bí kumkeng ekumlo lentoku, delo ami takame bíkkíng aato, delo bí bulum luyilpe emla dungaato.

³ Ukil kídí elang Pharisi kídíe abír ina mimeko gakla bomato. Bulu mimedem milung keradelo dakmopala

⁴ Jisume poto, “Saare, sim mime sim abír ingodungem gaktung.

⁵ Ayonlo Mosi bí ngolum sikena mime kídíem elínglok gepetdope hukum bitung. Supak no kape emyén?”

⁶ Bím edo luket nape gaggit nape bulu bím agom sim ííto. Idakkom Jisu bí gubadola bíkke lakkénglok amolo atbito.

⁷ Bulu bím íítí kolok bí dakdí dolang kula bulum poto, “Noluke aralok séko paab kamadudí, de amide kera yalumpe mime sim elíng gegekíto.”

⁸ Lekoda bí tunggír dola amolo atbito.

⁹ Depe iduem, tatna kídíe abíyalumne gíge langaala, atel atel gíyin kaku, delo Jisula mime petomde ito.

¹⁰ Jisu bí dakrep dolangkula mimedem íngkíto, “Mime, ingkoloi bulu? Sékote nom ajéng luket manía?”

¹¹ “Sékote luna kamang, Poyilne.” bí emto. “Demílo ngokom nom ajéng luketmang” emla Jisu bím poyansuto; “Supak gíka langku delokke nokke paablok yénamem melang kuka.”

Bímino Tani Amosokke Angune

¹² Lekoda Jisu bí ami kídílo agom podokuem, bí poto, “Ngomino tani amosokke angune. Séko ngokkíng gímín gedudí bí edílokom kaamolo yémayé, idola turnamke angunem paayé.”

¹³ Pharisi kídíe bím poyansuto, “Supak no agísuem hakii bisudung, nokke hakiide aromang.”

¹⁴ Jisu bí poyansuto, “Ngo agíem hakii bisudokom, ngokke hakiide arodung, kapeila ngo ingkolok lentodí delokke ingkolo gídakdí ngo kénsudung idola ngo ingkolok aatodí ingkolok gíyédí dem nolu kénmang.

¹⁵ Nolu tani adulok bisardung; ngo sékomekom, bisarmang;

¹⁶ idola ngo bisar dokom, ngokke mííyin agomde jondung, kapeila ngo ngo petom mang. Ngo ngom melíkna Abuem dakbo sudung.

¹⁷ Noluke Ayon kitablo midum annyi hakiide arodung emla attung.

¹⁸ Ngo agíem hakii bisune; ngokke hakii akonde ngom melíkna Abude.”

¹⁹ Delokrongem bulu bím poto, “Ingkolo nokke abue?” “Nolu ngom kénmang delokke ngokke Abuemte kénmang” emla Jisu bí poyansuto. “Nolu ngom kénduamílo ngokke Yayi meteng kénduape.”

²⁰ Sim agom kídar sim kumkeng ekumlo daan líkkolo luyildola bí poto. Depe idokom sékote bím ukkína kamang, kapeila bíkke moodíe píímang ada.

Ngo Ingkolo Gídakdí Delo Nolu Gílamang

²¹ Lekoda Jisu bí bulum poto, “Ngo gídakku, delokke delo nolu ngom matayé, delokke noludan agí agí paablo siyé. Ingkolo ngo gídakdí delo nolu aamayé.”

²² Si agomsi Judai kídíem, “Bí agíe petsupe míído langía, ngokke gíkolo nolu aalamang emdune?” emla íímoto.

²³ Idakkom bí podan teteto, “Nolu rumkí sokke; ngodan teyong lokke. Nolu tani amosokke ngodan tani among sokkemang.

²⁴ Nolu agí paablo nyoksuyé emla ngo nolum potobong; Ngo ‘Bí’ emla ngokke posunamem nolu arope mííma mílo nolu aropakpe agí paablo nyoksuyé.”

²⁵ “No séko” emla bulu íngkíto. “Ngokke potí subinam kísa pakpe ngo idung” emla Jisu bí poyansuto.

²⁶ “Nolum bisar mílo ngokke nolum lupename bojéko kadung. Idakkom ngom melíkna bí arone, delokke ingkuem bíkkelok ngo tattodí dem ngo tani amoso pobidung.”

²⁷ Jisuke bulum bíkke Abu legangem pobinamem bulu tatkén mang.

²⁸ Dekepe ila Jisu bí poto, “Edílo Tanike Uem nolu bomon yédí, delo ngo sékodí dem nolu kényé, delokke ngo agíkepe atí imang idakkom Abue ngom kapepak poyiltodí dem pobidung.

²⁹ Ngom melíkna bí ngokkíng dung; bí ngom atelpe memang, kapeila ngo bíkke ashéng penam legangem agínpe idung.”

³⁰ Sikesim bíkke podungem amie bojéko bím míngkesuto.

Abrahamke Ome-Ue

³¹ Bím arope míngkesuna Judai ami kídílo, Jisu bí poto, “Nolu ngokke luyilem arope bomgap dumílo, nolu ngokkelo arope luyilsuna kídíe.

³² Delo nolu aruem kényé, delokke arode nolum mopít yéku.”

³³ Bulu bím poyansuto, “Ngolu Abrahamke otíng oyine delokke edílokom ami rumkílo dungkímang. No kape kísa ngolum mopít yéku empeko kayén?”

³⁴ Jisu bí poyansukai, “Ngo nolum aruem pobidung, paab ina mipil miyode paablokke abíle.

³⁵ Abílde ekumlo duuyar mana mipege, idakkom oode agínpe dem duuyar bomne.

³⁶ Ue nolum mopít kumílo nolu mílí aroyéku.

³⁷ Nolu Abrahamke otíng oyine emla ngo kéndung. Depe ilate nolu ngom petpe emla idung, kapeila nolukíng ngokke agome gyapmang.

³⁸ Ngokke Abu keralo kaanamem ngo nolum pobidung, delokke nolu noluke abulok ngiitom namem igedung.”

³⁹ “Abraham bí ngoluke abue” emla bulu poyansuto. Jisu bí poto, “Nolu Abrahamke ome-oo kídíemílo, demílo nolu Abrahamke inam kísape ikanduai.

⁴⁰ Ngokke Shédí kelok tatna aruem nolum pobinem, nolu ngom petpe emla mínggap bomdung. Abraham bí dekena atí kídíem imangai.

⁴¹ Nolu noluke agí abu inamdem ige sudung.”

⁴² Jisu bí bulum poto, “Shédí bí noluke Abuemílo nolu ngom ayaduape, kapeila ngo Shédí kelok aato delokke supak so dung. Ngo agísukepe aamang.

⁴³ Kapeila ngokke agome nolukíng berok mane? Legade nolu ngokke ponamem tatlímape idung.

⁴⁴ Nolu banji banmang abulokke, delokke nolu abuke míínamem igepe míídung. Bí aruem bommape kera lokkekai ami petne, kapeila bíkkíng arode kamang. Bíkke menam agom poyém, bí bíkke agí agompe podung, kapeila bí mena yadne delokke mena kídíke abue.

⁴⁵ Dekom ngo aruem podung, depe ilamin nolu míngke sumane!

⁴⁶ Noluke akone ngom paab imemto emla lengkan layénía? Ngo aruem nolum pobi dumílo, kapeila nolu ngom arope míímane?

⁴⁷ Séko Shédí kepe idudí bí Shédíke ponamem tatbidung. Noluke ngok agomem tallíng manam legade idung nolu Shédí kemang.”

Jisu Delokke Abraham

⁴⁸ Judai kídíde bím poyansukai, “Ngoluke nom Samari amiko delokke uyu genako emnamde emji manía?”

⁴⁹ Jisu bí poyansuto, “Ngom uyue duubommang, idakkom ngo agí Abuem mínggedung delokke nolu ngom mínggemang.

⁵⁰ Ngo agíke angun ralnam legape mata mang; idola dem matanako kadung, delokke bisar inadete bímino.

⁵¹ Ngo nolum aruem podung, ngokke agomem bomgapna amide edílokom simayé.”

⁵² Judai ami kídíde dem tallom sukai delokke poto, “Supak no uyu duubom namko emla ngolu kéndung! Abraham bí sikai delokke dekepe kaaluna miri kídíde sikai, depe ilate séko ngokke agomem bomgap dudí bí siyimayé no emdung.

⁵³ No ngoluke Abrahamme botte yadunía? Bí sikai, delokke dekepe kaaluna mirikídí ete sikai. No séko emla míísudune?”

⁵⁴ Jisu bí poyansukai, “Ngo agíem yidsu dumílo, ngokke yidsude are kamang. Noluke Shédí emnam ngokke Yayi bímin ngom erkídope angun ralnam binade.

⁵⁵ Nolu bím kénma dokom, ngo bím kéndung. Ngo kénmang emtuamílo, ngo noluke kísape mena amipe iyai, idokom ngo bím kéndung delokke bíkke agomem bomgapdung.

⁵⁶ Noluke abu Abraham bí ngokke yépenamem kénla ashéto; bí sim kaala ashéto.”

⁵⁷ Judai kídíde bím “No dítage íying pilngo pete mangada, idolate no Abrahamme kaatonía?” emla íngkíto.

⁵⁸ Jisu bí poyansuto, “Abrahamme omang adapekai, ngo dung!”

⁵⁹ Sok legalok bulu elíng gakla bím gepe ibomkai, idola Jisu bí agíe runyok gela kumkeng ekum delokke lennyok getoku.