2 ODONG 6 - DEENA BAIBÉL (BSI)

Solomonke Ami Kídílo Poname

¹ Delo Solomon bí pokanto, “Ruutum bí doomug kaamo aralo duuyé emdo.

² Ngo nokke legape angun-abéruna ekumko mobito, nokke yénamke duuyarpeko ekumko.”

³ Israel kídíke bamdum suko delo rojade kanggo sudola utepooroem políkto.

⁴ Delo bí poto, “Ruutum Israelke Shédíme yidgerudo. Bíkke nappang loge ngokke abu Dabidme ponam pakpe bíkke pébisunamem ipíng líkmoto. Shédí bí Dabidme,

⁵ ‘Israel ami kídíem Ijipt among loge ngokke bomlen dakku deloge ilangala, Israel lokke ingkona doolung koteng, ngo ngom Kumsuko Ekum mopekoko ullenmang, delokke Israel ami teyolo séko meteng ruutum bodope ruulíknam kamato.

⁶ Idola supak Jirusalemlo ngokke amíne duudope ngo ullíktung, delokke ngokke Israel ami teyonglo, Dabid nom ruutumpe yégedope ullentung.’ ”

⁷ “Delokke ila ngokke abu Dabidke aapílo Ruutum Israelke Shédíke amínlok ekumko mobipe emla dungkai.

⁸ Idokom Shédíbí ngokke abu Dabidme poto, ‘Ngokke amínlok aapí delo Kumkeng Ekumko mobipe míínamde mííjing ruduai,

⁹ idokom Kumkeng Ekumdem no molamayé. Nokkelok oo ko oyé, bí min ngokke amínpe ekumdem mola penade.’ ”

¹⁰ “Supak Shédíke pébisunampe legang si ipíngkai. Ngo ngok abu Dabidme yétít mínto, delo supak Israel roja dungkeng palengem duubomdung, delokke bíkke ponampe, Ruutum Israelke Shédíke amínpe Kumkeng Ekum koteng moto.

¹¹ Ruutumke Israel ami kídílo daapong inampe Daapong Sondukdem ekum monam delo ngo melíkto.”

Solomonke Kumname

¹² Delo Israel ami tabungke dumsu kolo Solomon gíla runggu merom lokke keradan delo dagangla alage lengon dola kumto.

¹³ Solomon pitol loge dakkengko moto: bodongem 2:2 mitarpe, bortagem 2:2 mitarpe, delokke kedonem 1:3 mitarpe. Sime kebang bangko lokke raadang delo melíkto, delo bí so teyong so dagato. Delo Israel tabungke duupom delo lebínglok pelangla duuto; delo bíkke alage lengondola teyong amongpe kaadung suto.

¹⁴ Delo bí kumto, “E Ruutum Israelke Shédí, nokke kísana Shédí kamang, teyong among lokom, tani gíídang sokom. Nokke agér iyana teyonglo no nok Daapongem mesing sudung, delokke bulu nome apíngpe míngkengsula duuyém, no ayangem lengkan sudung.

¹⁵ No nokke agér iyana Dabid, ngokke abu kelo pébisunamem mesing bito. Nokke nappang deloge pébisunamem nokke alag delok ipíng píílísuto, silo loope.

¹⁶ Ruutum Israelke Shédí supak lokke ila no ngokke abu Dabidke abíd pébisunam kídar emteng mesing bika. No emtuai bím nokke otíng-oyin loge agínke Israel lokke rojape imoyé. Idokom nokke potonam kísa bulukom ayonem aipakpe igenape ipe aiyé.

¹⁷ Depe iname Ruutum Israel lokke Shédí, supak lokke ila nokke agér iyana Dabidme pébisunam takamem arolo aamotoika.

¹⁸ “Delokke E Shédí, no arorupe tani amongso duuna ami kídí so duubosula yénía? Tabung teyong among deteng nokke legape améng nako, demílo ngokke nome Kumkeng Ekum mobinam si kape kísa nok legape botteyén?

¹⁹ Ruutum ngokke Shédía, ngo nokke agér iyanako. Nok keralo ngokke rogunam, kabbisunam sim tatsi bitoi.

²⁰ Longe yohpe no Kumkeng Ekum sim kaabom sulangka. Nokke posunampe so ekum soi nokke amíne dung, dekepeila nokke béérange sok ekum danpe ila kumyém kumnamem no tatbi doika.

²¹ So ekum so edílo nome ngébang dola Israel ami kídíe lang ngo kumsuyédín, deloteng no aipe tatbitoika. Teyong amonglo duudula ngoluke kumnamem tatla ayang mesam toika.

²² “Amikone agíke kumrí-donggong akonlo paab imemnamko kayékom bím pésudope ilíkyém, delo bí so Kumkeng Ekum so aala Shédíke ipak runggu keralo dagadola pésuyé, bí atí kénmanako emla aayém,

²³ delo Shédí no teyong among delo duula, nok béérang kídíke pénsam em lubila agérem gérbitoi. Imemnake teyonglo duug-adírem bidak langka, ijingnake teyonglo mopít em bidaklangka.

²⁴ “Edílo nokke Israel ami kídíe nome ipéésula paab agér ila, delo bulum miru kídare ikumla, delo bulu gílat sulangkula so Kumkeng Ekum so nome kumsulangkula agí imemem ponkansula iyékudín,

²⁵ delo no teyong among delo duudola tatbilangka, nokke Israel ami kídíke paab emteng maab bila, delo no bulum buluke buku-neku kídarem among binam delo langaang bilangkuka.”

²⁶ “Edílo nokke ami kídíde nokke agomem ipéésula paab agér iyédín, delo teyong amongete motumla pedong koteng oyimape iyé. Depe irodem bulu edílo Kumkeng Ekum danpe pelbangla kumdola nokke amínlok paab sikar isuyékudín, delo buluke aapí míílat sukunamem kaala no bulum ayang langkuka.

²⁷ Delo nokke béérang Israel ami kídar dem no teyong amonglo duudola buluke paabem maab biyin langkuka. Delo no bulum kape kísa yépe aidon demte poyil langka. Delo pedong emteng omo langka among so. Bulum duuyar líkdope among demteng bilangkuka.”

²⁸ “Edílo among delo dírí-keno elang kilii-ramlie aala, delokke arík-anam emteng gumname líípak bila, tapume dola, takom-tari kídare katyin bila, atí-atína kinam-ramnam eteng aala, delokke nok doolung ami kídar emteng miru kídíe aabomla imílo,

²⁹ buluke kumnamem no tadíng bilangka, séko bulu duugloge alage yamtar dakla so Kumkeng Ekum danpe idakla, nokkíng ríípang suyédín,

³⁰ no tatbilangka teyong amonglok. Nokke dungko delo duudola buluke kumnamem no bulum maab bilangka, kapeila tanike aapí-aanglo míínamem no petommin kéndune. Mipil-miyongem paabanamem bilík langka.

³¹ Nokke ngoluke buku-neku kídíem among binam so dungkína tabunge nome pesola agínke nok pokampe ige ayardope.

³² Nokke Israel amimangko mooteng lokkai mibope aana ami konemteng, nokke amínem tatla, alag ralnamem, delo alag bodongem kaala Kumkeng Ekum so buluke nome kumsuyém,

³³ no teyong among delo duudula, no mibo kídíke konam emteng buluke kokorpe tatbidoika, tani among so duuna ami kídare nokke amín emteng kéndope, delokke buluteng nome pesodope, kape kísa nokke Israel ami kídare nome pesodudín, delokke buluteng ngokke Kumkeng Ekum monam sim Shédíke amínlok motung emla kéndope.

³⁴ Edílodí nokke ami kídíem buluke miruem mimak imín sudope delo-elo lulíg yédín, bulu nokke binam among sokke doolung danpe, delokke ngokke nome mobinam Kumkeng Ekum danpe ngébang dola nome rínggeyém,

³⁵ buluke konamem no teyong amonglo duudola tatbitoika, delokke bulum mimak loteng ikum molangka.

³⁶ Edílo ami kídíe nome ipusilééla paab agér imana atel koteng kaimape iyédín, delo no bulum marbomla takamem miru alaglo bilíkyé. Delo bulum miru kídare umla bomnyok yéku.

³⁷ Dekepe nokke among lokke ami kídarem umnyokla miru alaglo duuna kídare aapíe bursu dolangkula, buluke paab imemem ponkan sudola togesula nome rogu yékumílo no buluke konamem tatbi langka.

³⁸ Dekepe buluke aapí-aange arorupe míílat sulangkula buluke buku-neku asi-among, doolung delokke nokke amínlok ngokke Kumkeng Ekum mobinam legape nome roguyé kumílo no buluke kumnamem torík subilangka.

³⁹ Buluke kumdola konamem, delokke buluke legang kídarem no teyong among, nokke dungko delo duudola kaabi-tatbidoika, delo paab ina ami kídídem maab bilangka.

⁴⁰ “E Shédía, supak so among so duudola kumnam tabung sim nokke amige darla, nyorungem ngébadula airupe tatgap kanggap bitoika.

⁴¹ Supak E Ruutum Shédía gerepla, nok ralnamke iyod, Daapong Sonduk so lekope, Kumkeng Ekum so aalíkla, so agínke duuyartoi. Miri írneke ikor-sangkor tabung loteng nokke utepooroem melíkbika, delokke nokke ainamem paala, nok ami takamem ashéng modaklangka.

⁴² E Ruutum Shédía, nokke mííbala roja ullíknamem no ipakkumadoika. Nokke agér iyabina Dabid rojame nok kanggul-igulem agínke míípang suyar langka.”