1 SAMUEL 17 - DEENA BAIBÉL (BSI)

Dabid Lang Goliath

¹ Judah lokke Sokoh emnam luune kolo Philistain kídíe mimak ipe emla gídumsula, Sokoh kelang Ajekahke pénsam Ephes Dammim emnam moolop kolo notkoem ito.

² Saul lang Israel ami kídíe gídumsula, Elah amonglo notko ila, Philistain kídíem mimak ipe irusula duuto.

³ Philistain kídíe akon díítekon delo; delokke Israel kídíe akondan dííte delo ila, bínyike pénsam delo yiibe amongko dungkéto.

⁴ Gath doolung lokke Goliath emnam miga-miramruna Philistainko buluke notko delok lenla Israel kídíem momín sudope gogto. Bí mitar angumkope bodonge ila,

⁵ bík pitol galuk genamde kilogram 57 ko ido, delokke pitol dumlupko gedo.

⁶ Bík alem teng pitollok polumla, pitollok pínam gíníngko gordung delo joobomdo.

⁷ Bík gíníngde ege sumnana gilgang kísape botte delokke kilogram kíníd kope ila attíngde yarjongla arem lok inamko.

⁸ Goliath dagadola Israel kídíem ugato, “Nolu kapeda mimak ipe emla delo dagdune. Ngo Philistain amiko, Saulke abíl kídía! Nolukelok ako ngom momín sudope ullentola.

⁹ Bí ngom ikumla petyémílo, ngolu takam noluke abílpe iyé; idola ngo bím ikumla petyémílo, nolu ngoluke abílpe iyé.

¹⁰ Sina supak ngo Israel sipayingem ikísudope tomdune. Ngom so momín sudope ako amiko melíktola.”

¹¹ Edílo Saul lang bík ami kídíe dem tattodí, bulu yagorupe pesoto.

Saulke Notkolo Dabid

¹² Judah lokke Bethlehemlo duuna Ephraim ami Jesseke ue Dabid. Bíkke oo píínyiko kato, delokke Saulke rojape idudelo Jesse bí mijingpe idobong.

¹³ Bíkke abíyana oo angum kídíde Saul kíng mimaklo enmín geto. Abíyalum delok amíne Eliab, delok rongem Abinadab, delo angum nanade Shammah.

¹⁴ Dabid bí Jesseke oyi yalume, delokke bíkke abíng angumde Saul kíng yémín gedungai.

¹⁵ Dabid bí pénsam-pénsamem Bethlehemlo enlangkula, bík abulok mér sobénem kaabi dungkuai.

¹⁶ Goliath Israel sipaying kídíem looying appiko roemlang adengem momín sudope tomtíto.

¹⁷ Longeko Jesse bí Dabid me poto, “Sok anam ayag sok kilogram íying ko delokke burla goona ettíng sim bomla menape abíng kídíem notko elo gebikai.

¹⁸ Delo sim sij íying sim sipaying ruutumem bombito. Nok abíng kídíe kapepak idune dem kaapala, bulum no kaato emla delo buluke ai-asangem lengkan kunana ekurangko bomlangkuka.

¹⁹ Roja Saul, nok abíng kídí delokke abíd Israel ami kídíe Elah among esi Philistain kídíem mimak imín sudung.”

²⁰ Dabid rokompe gerepla, mér sobénem kaabomdope ako amiko tomyan líkpala, Jesseke pokampe donam ekurang kídídem bomla enlento. Israel ami kídíe mimak ipeko delo mimak togogem gogla gílenduem Dabid notko delo pííto.

²¹ Israel elang Philistain sipaying kídíe mimak ipeem migmue gerík sula dagdo.

²² Dabid delo donam ekurang kídídem donam-tíínamem kaabona ruutum delo melíkpala, mimak ipeko delo dugala, abíng kídí delo aanínla, kapekísai bulu ibosudune emla ashéng lupoem poto.

²³ Dabidke abíng kídíem lupo sudungem, Goliath kerang delo lenla, kerape ibomnam kísa Israel sipayingem momín sudope tomto. Deme Dabid bí tatto.

²⁴ Edílo Israel sipaying kídíe Goliathme kaatodín, delo bulu pesolok dugnyok getoku.

²⁵ “Kaatola bím,” bulu pobosuto, “Bíkke mimak imín sudope tomnamem tattola. Bím petnem roja Saul bí botteruna amanko biyé emla pésutung. Delokke teyonglo bík ome emteng méngpe bila, petna delokke abulok erange kajanang dormang dope iyé emtung.”

²⁶ Dabid bíkke ampeng lok ami kídídem íngkíto, “Sim Philistain ami sim petla, Israelem annying paapenam sok mopítna amide ingkokoda paayén? Turna Shédíke sipayingem mííjétna uyu kumsuna Philistain si sékoi?”

²⁷ Bulu Dabidme Goliathme petnadem ibipenam dem pobito.

²⁸ Dekepe Dabidke ami kídíem lupo sudungem bík abíyalum abíng Eliab bí tatto. Bí marla Dabidme luto, “No so ingkoko igodun? Yépol mooruk elo nokke mér sobénem séko kaabomkan? Ngo nokke míírunam emlang nok deemana aapí-aangem kéndung. Kapeila, no momín petom sim min kaape aadune.”

²⁹ “Ngo ingkokoda supak iton?” Dabid íngkíto. “Ngo íngkí peteng lamanía?”

³⁰ empala bí angukon ami konem lekoda ííyanam dem íítoku, delokke bíkke íngkíko mipil lok, poyan sunam agom atel dem paato.

³¹ Dabidke ponam agomem Saulke amieke tatpala Saulme pobitoku.

³² Dabid Saulme poto, “Philistain kídíem pesola sékoke aapí-aang ete améng gemapeka. Kapeila, ngo gíla bím momínsuyé.”

³³ Saul poyansuto, “Ma. Dekepe imayé. No bím kape kísa imín sulayén? No yaamé kooko delokke bí yénam abungem sipayingpe yénako!”

³⁴ Idola Dabid Saulme poto, “Nokke béérang si agíke abulok mér kaabomnape idung. Dekepeila, edílo simyoe mangkom situme méro ko joobomla iyém,

³⁵ ngo delok méélamlo mamín gela, momínsula, mérem laasidungku. Delo simyo mangke situmde ngom ipeem aabommílo, ngo buluke alíng delok nyumbomla petyamdung.

³⁶ Ngo deddína simyo emlang situmem petto, delokke kísape turna Shédíke sipayingem lujétna uyu kumsuna Philistain sim ngo iyé.

³⁷ Ruutum bí ngom simyo loklang situm kídílok mopítto; dekepe bí ngom sok Philistain sokteng mopítyé.” Saul poyansuto, “Demílo aiyé. Gíkala, delokke Ruutum bí nokkíng duumín gedakyika.”

³⁸ Bí agíke mimak egeme Dabidme gedope bila, pitol dumlupdem Dabidke dumponglo luplíkto, delokke mimak galuk koteng pítlíkto.

³⁹ Dabid Saulke yoksadem mimak galuk teyong delo éélíksula gíkí-gírungto. Idola bí gílang gemato, kapeila bí dekedem geyit sukímang. Bí Saulme poto, “Ngo sike sok bím momín sula mayé.” Dekepeila, bí takam dem pítbín sutoku.

⁴⁰ Bí bíkke mér gonana banggén dem laala asi korong delok elíng kampona pilngoko tíla, bík nyogon delo líksuto. Bíkke elíng lakpondem bomrusula Goliathme ríksupe bí gílento.

Dabidke Goliathme Ikumname

⁴¹ Delo Philistain de tamte bomyanem keradelo gímola, Dabidke danpe gíato. Bí gínín yayang ila,

⁴² Dabidme aipe kaangírodem bíkke teyolo ngilkato, kapeila Dabid bí bíkke legape ayang kaapanam koo aménakuai.

⁴³ Bí Dabid me poto, “Dem banggén dem ingkope? No ngom ekiiko emlangía míídun?” Delo bí bík uyu shédílok Dabid me béélíkto.

⁴⁴ Dabid me imín sudope tomto, “Aatola, ngo nok amílem pettang emlang simon sili kídarem dodope biyé.”

⁴⁵ Dabid poyansuto, “No ngom imín sunape yokse emla gíníngem bomdung. Idola ngo nom imínsupe Ruutum ke amín lok aadung.

⁴⁶ Siloke longe so Ruutum bí nom ngok alag araso ruulíkyé; ngo nom ikumla nok dumpongem papakyé. Delokke ngo Philistain sipaying kídíke simangem pettang emla simonem domoyé. Delo taleng-kuppo si Israelke Shédíko kadung emla kényé.

⁴⁷ Delokke takame, Ruutumbí bík ami kídíem mopítpe yoksa, gíníng míímang emla kényé. Bí mimak takamem ikumne, delokke bí nolum takam ngokke aralo melíkyé.”

⁴⁸ Delo lekoda Dabid Goliathke danpe gínín yayato, delokke Dabid Philistain kídíke mimak ipe dakko dan delo imínsupe dugato.

⁴⁹ Bí nyogon delo alage yuala, elíngko laalenla, Goliath kíng lakpon delok gelíkto. Elíngde Goliathme tukta paklok gela bík tuklongem benla, bumkupla oletto.

⁵⁰ Dekepeila, yoksa bommape, Dabid bí Goliath me elíng lakpon kolok ikumla petto.

⁵¹ Dabid Goliath kíng dugala, bík teyong delo dagla, Goliathke yoksa dem satlenla, bík dumpong dem teetuto. Edílo Philistain kídíe buluke ralya yalumnaem sidope kaatodí, delo bulu takame dugge geyintoku.

⁵² Israel kelang Judah ami kídíe érbomla bulume méélamlo monmín gela, Gad delokke Ekron luyab kídí loope monlíkto. Philistain kídíe Shaaraim bedang ruubung delok oyak-osak sula Gad delokke Ekron loope pííto.

⁵³ Edílo Israel kídíe bulum monpala aalat sutokudín delo bulu Philistain kídíke notko delokke ekurang kídíem lííyinto.

⁵⁴ Dabid Goliathke dumpong dem joola, Jirusalempe bomtoku, idola bí Goliathke gíníng yoksem bíkke notko sulo meto.

Saulke Keralo Dabidme Bomaname

⁵⁵ Edílo Saul, Dabidke Goliathme imínsupe gídope kaatodí, bí bík sipaying ruutum Abnerme íngkíto, “Abner, si sékoke oo koi?” Abner poyansuto, “Mínggenam roja, ngo dem kénmado.”

⁵⁶ “Demílo gíla íngkítoka,” emla Saul lulígto.

⁵⁷ Dekepeila, Dabidke Goliathme petla notko delo aadokuem, Abner bím Saul kíng gíaboto. Deloteng Goliathke dumpongem Dabid bí joobomdo ada.

⁵⁸ Saul bím íngkíto, “Yaamé koo no sékoke ueda?” “Ngo nok Bethlehemlo duuna béérang Jesseke uena,” emla Dabid poyan suto.