ULANGAN 1 - ALLAH WENEAllahn tom Sinai famen ibahon ino Musan Israel inap hiyag isibag ane 1 Israel inap lekma ik Yordan paluk fug angge yali fil weregma Musan hiyag isibag ane suwesingga aru fam haharoho wereg. Itano li o pumbuk Paran men o Tofel, Laban, Hazerot, Di-Zahab men honggolegma o Zuf horogma itano o Israel inap welatfag. ( 2 Tom Sinai famen tulug tom Edom feneyen o pumbuk Kades-Barnea larukon ino hup nanggolobenam laruk.) 3 O Mesiren wilip atfag sambilen tulug mo ilig am wirig am turukmen teng misig nubam hilag nuwalen 40 atfagma pikalem nanggolobon inam atfag sambil ino Ninikni Allahn Israel inap unubam hiyag isahun ibag ane obog toho Musa inowen hiyag isibag. 4 Musa inowen o Amori inap onowe suwon Sihon o Hesbon welatfahon ino men o Astarot inap Edrei inap onowe kinang Basan fam welatfahon Og ino men waroho apmayap enepfareg itano 5 ik Yordan paluk fug angge yali fil kinang Moab fam wereg lit Musan ak tibareg Ninikni Allahn ari-ari turuk lamuhuben hiyag isahun ibag ane hiyag isaruk latfahon tu: 6 ”Nit tom Sinai alma weregma Allah Ninikni inowen ele irisiyon tu, ’Hit tom aru alma amusun toho welatikip angge re 7 lalihipteg Amori inap enentom fene wereg ke walinggoho lahubon te ik Yordan ayeg keyen tulug hubula fil punu keyen tonggoma wamburuk lit ik saho ahik ayeg keyen tulug ik ambut fil lahup. Kinang Kanaan walinggoho laruk lit ik eleruk fil tom Libanon feneyen ik suwon Efrat ayeg ke lahup. 8 Lahup ke arimano obog toho An Hinikni Allahn hunumbasi Abraham, Ishak, Yakub unubam hiyag isaruk lit, ’Kinang aru hit men hunumalikisi men og hisahuk,’ ulug sali emberik iyag angge re ngi amuhuben lahup,’” ibahon ino hiyag isibag. Musan alem kong turuk inap in enepfag ane ( Kel 18:23-27 ) 9 Musan Israel inap hiyag isaruk lit, ”Nit tom Sinai alma weregma anden hit hiyag hisarikikon tu, ’An namu eneg wereg lit nine elehen hit fet henesug lam fug teg lahi. 10 Ninikni Allah hiren oho wel turuk lahebonen hit let heneptukmen eneg henebe anggolo suhal poholma mondoko werehon hag toho welahep. 11 Ninikni Allah nunumbasiyen wel turuk latfahon inowen sali hunubam emberisiyon hikit toho hinineyap heneptuk lit hit anggolo welahebon nin sebe roho anggolowap henebuhumu henebe winag isa fug hag toho welamuhup. 12 Ari halug an namu eneg wereg lit hit fet henesug ane anggin tehen ha ruk fug teg lahi. Namuwen alem hunubam werehon kong tuk fug teg lahi. 13 Hit hununggul unuk welahebon wal tanehen ap inindi anggat tehon mun ane man ane onoluk tehon eneko hiyag nirik wamuhupmu anden hit honowesi roho welamuhup ulug in enebuhuk,’ ulug hiyag hisarikik. 14 Hiyag hisarikikmu hiren te fano ehen irikip. 15 Ari irikipmu hit hununggul unuk wal taneg welahebon honowesi roho werehon inindi anggat tehon mun ane man ane onoluk tehon arimanowen hit milal heneptuk lamuhup ulug in eneptikik. In eneptikikon arimano wal tanehen ap teng-teng angge 1.000 men ap teng uhan men ap teng piren men ap numen men sen enesug lit hal eneptuk lamuhuben hiyag isarikik. 16 Hiyag isarikikteg it unubam nin eke nele uruk lit, ’Hit honori ano ap pohon hit men werehon ano enesehelimu alem eke wereg halug iren enele hiyag hisarukon fuki roho hol isalug unggum pikit toho kong turuk lamuhup. 17 Alem kong tuk oho lit ap tu an namloho, tu amuwon puk fug angge ap palimuwonen enele urukon men ap apma rehonen enele urukon men ambi roho hol haruk lamuhup. Ari roho turuk lit ap misig fahet oho henekol toho welamuhup fug. Allahn alem obog toho hal amag ulug yet teg lit wereg. Alem angginon eke hiren haloho umbuk fug teg lamuhup halug anden kong toho umbuhuken an hiyag nirik waharuk lamuhup,’ ulug hiyag isarikik. 18 Ari roho uruk lit hiren alem mun ane man ane turuk lamuhubon fahet seleg toho hiyag hisarikik,” ibag. Musan Kanaan kinang aluwat ha lalihip ulug ap mon enepfag ane ( Bil 13:1-33 ) 19 Musan ele uruk lit, ”Ninikni Allahn hiyag nisarisi ane hikit toho nit tom Sinai embeselug lekma ap enekol toho laruk keyen yat toho larukmen eneg Amori inap enentom fil o Kades-Barnea larukuk. Lek keyen larukuk ambeg arimano hit hinilen yet harikip angge re henepeleg aruhu fug. 20 O Kades-Barnea ino larukukteg anden hiyag hisaruk lit, ’Amori inap enentom nit Ninikni Allahn og nisahu ambeg ino horogma wahe. 21 Ninikni Allahn kinang ari hit hininggikmu umbuhumu hiren ngi arik lahup. Ninikni Allah nunumbasiyen wel turuk latfahon inowen kinang ari og hisahuk irisi angge re hit laruk lit henekolen yuk lahup fug!’ irikik. 22 Ari irikikmu hit an niraham waharikipteg henele uruk lit, ’Nit uwan la fugmu nonori winon tam laruk lit kinang ari aluwat ha lahuben mon enebul. It lahupteg suhuloho waharuk lit nit lahuk abunggalem men o pumbuk ke laruk lamuhukon men fahet hiyag nisa wamuhup,’ ulug hiyag nitikip. 23 Hiyag nitikip ane fahet fano perikikteg hit hununggul unuk nisanggowen welahebon wal-wal ap misig-misig og eneptikik. 24 Og eneptikik inap arimano tom fene laharusareg o Eskol tonggo keyen aluwat ha larusa. 25 Aluwat ha larusareg e anggen eke hag eke hag tahanoho walug nenembeg suhuloho waharusareg aluwat ha larusa ane hiyag nisaruk lit, ’Kinang Ninikni Allahn og hisahuk irisiyon ino fano,’ urusa. 26 Ari urusa angge famen Ninikni Allah hiren oho wel turuk lahebonen ele irisiyon holuk fug angge kinang ino fam kuhuk fug irikip. 27 Hit hinibam o sabo wirig ambehen henele siyag toho uruk lit, ’Ninikni Allahn nit fahet nambit peruk lit o Mesiren hondog neneplug wilip atisireg Amori inaben elehap nenebukag ulug ininggikmu nunumbaharisi. 28 Nungge fahet kinang ino fam kuhuk? Nit nonori aluwat ha laruson arimanowen hiyag nisaruk lit, ’Ap kinang ino fam werehon enebe anggolo reg lit unuwag yat anggolo regma, inibam pumbuk humon walinggoho elehet oko kilabehon pohol men hunduhuk hag tegma harukuk. Hun Enak uwag mondabi yaronen ondohowonen ondohowon oho isarukuk,’ ulug ninindi nenekolap neneptusa,’ irikip. 29 Ari irikipmu anden hit hiyag hisaruk lit, ’It fahet henekolen yuk la fug! 30 Ninikni Allah hit henelukema laruk lit o Mesir kinang famen hit honolohotman turuk latisi hag toho hit fahet tog aptuk laruhu. 31 Ikniyen amloho yabako walug laruk hag toho Ninikni Allahn nit kalem yat toho lek keyen hondog neneplug o tuma nunumbahik waharisi ane yet harikibon hikit toho fobik oho hit hunubam turuk laruhu,’ irikik. 32 Ari irikik angge famen hiren Ninikni Allahn let nenebuhu ulug wenggel haruk latikip fug. 33 At inowen nit nohil laruk ambeg hiyag hisaruk laruhuk ulug At tam atuk lit o unukoho hina anggulog fam, hubanggo indok ambulpul fam hondog neneptuk latisi angge famen hiren At ubam wenggel haruk latikip fug,” ulug hiyag isibag. Allahn Israel inap fahet olok hibag ane ( Bil 14:20-35 , 14:39-45 ) 34 Musan nin ele uruk lit, ”Ninikni Allahn hiren henele siyag toho uruk latikip ane hol halug indi inahan harisireg sali emberuk lit, 35 ’Ap unubabut siyahon ketiya onoluk werehon aruma misihen oho kinang fanoma hunumbasi og hisahuk ulug nele tem toho iyag ambeg ino yet hahu fug. 36 We Yefune amloho Kaleb inowen eneg indi wirik toho An Hinikni Allah nubam wenggel haruk latisi angge re kinang ino fam kuhu. Kaleben aluwat ha larisi ambeg arimano at umalikisi menen ngi roho welamuhuben Anden og isahuk,’ irisi. 37 Hiren henele siyag toho irikibon fahet Ninikni Allahn an nubahet oho olok harisireg ele uruk lit, ’Har oho kinang ino fam kuhun fug. 38 Hat kuhun fug angge famen hat hamingmingangge Yosua hun Nun amloho ino kinang ino fam kuhureg Israel inaben ngi roho welamuhuben kinang ino fibir isahu. Ari tuhun ulug haren Yosua indi wirikap tuhun. 39 Hunumalikisi fuwonen fanowon tu, siyahon tu ulug inindi anggat teg elehon ap seliyonen sen enebuhup uruk latikibon arimano eneg Anden kinang ino og isahukmu it ngi arik kuhup. 40 Ari tuhuk angge re hit te hebeloho ik unuk Longgop yenggelehon fil lekma lahup,’ irisi. 41 Irisimu hiren an nubam henele uruk lit, ’Niren Ninikni Allah ele sobir isarukukteg ketiya re nit Ninikni ele holtuk lit Aren hiyag nisarisiyon hikit toho kinang ino fam kuhukteg tog abil laruk lit ilmig tahuk,’ irikip. Irikipteg hit wal tanehen henesehen seneko tom fam lahul ulug turuk latikip. 42 Ari turukmen Ninikni Allahn an nubam ele uruk lit, ’An hit men ambiyeg lahuk fug. Lahuk fugmu ap seliyonen hunusuhup tohon tog abik lahup fug ulug haren it hiyag isamihin,’ irisi. 43 Irisimu anden hit hunubam nele irikik warikikmu hiren holuk fug angge Ninikni Allah ele pisan isalug winik-wonog angge turuk lit tom fam laharikip. 44 Laharikipmu Amori inap tom fam werehon arimano kin ami hag toho inibamen wilip atug hunusul ulug mug heneplug larukmen eneg tom Seir famen tulug o Horma horogma hunumbahik larusa. 45 Hunumbahik larusama hit suhuloho waharikipteg Ninikni Allahn hindi nisimin ulug At olohotman uba yatikip angge famen Aren let enepmin fug ulug holtisi fug. 46 Holtisi fugmu nit amusun toho o Kades welatukuk,” ulug hiyag isibag. |
@ LAI 2018
Indonesian Bible Society