Mātiu 9 - KO E TOHITAPU KATOAKo e Fakamo‘ui ‘e Sīsū ha Tangata Mamatea ( Ma‘ake 2.1-12 ; Luk 5.17-26 ) 1 PEA heka vaka ia ‘o ‘alu ki he kauvai, ‘o ne a‘u ki hono kolo ‘o‘ona. 2 Pea ‘iloange na‘a nau ‘omi kiate ia ha tangata mamatea, kuo ‘ai ki ha mohenga. Pea ‘i he vakai ‘e Sīsū ‘enau tui, pea ne pehē ki he tangata mamatea, Fiemālie, nga‘ata; kuo fakamolemole ho‘o ngaahi angahala. 3 Pea tā na‘e ai ha ni‘ihi ‘i he kau sikalaipe na‘a nau pehē ‘i honau loto, ‘oku lea fie ‘otua ‘a e siana ni. 4 Pea ‘ilo ‘e Sīsū ‘enau mahalo, ‘o ne pehē, Ko ho‘omou mahalo kovi ‘i homou loto koe‘uma‘ā? 5 He ko e fē ‘oku faingofua; ‘a e pehē, Kuo fakamolemole ho‘o ngaahi angahala: pe ko e pehē, Tu‘u ‘o ‘eve‘eva? 6 Ka koe‘uhi ke mou ‘ilo ‘oku mafai ‘e he Fanautama ‘a Tangata ke fakamolemole angahala ‘i māmani, (pea toki hanga ia ‘o lea ki he tangata mamatea), Tu‘u, pea to‘o ho mohenga, pea mole ki ho ‘api. 7 Pea ne tu‘u, ‘o ‘alu ki hono ‘api. 8 Pea ‘i he sio ki ai ‘a e kakai na‘a nau manavahē; pea nau fakamālō ki he ‘Otua, he‘ene tuku ha fu‘u mafai pehē ki he tangata. Ko e Fili ‘e Sīsū ‘a Mātiu ( Ma‘ake 2.13-17 ; Luk 5.27-32 ) 9 Pea ‘i he ‘alu ange ‘a Sīsū mei ai, na‘a ne sio ki ha tangata ‘oku nofo ‘i he fale tute, ‘a ia na‘e hingoa ko Mātiu: pea ne pehē kiate ia, Muimui kiate au. Pea ne tu‘u ‘o muimui kiate ia. 10 Pea ‘i he keinanga ‘e Sīsū ‘i he fale, tā na‘e ai ha tokolahi ‘o e kau pōpilikane mo e kau angahala, na‘a nau ha‘u ‘o fetākoto‘i mo ia mo ‘ene kau ako ‘i he kai. 11 Pea ‘i he mamata ki ai ‘a e kau Fālesi, na‘a nau pehē ki he‘ene kau ako, Ko e hā ‘oku kai fakataha ai ho‘omou tangata‘eiki pea mo e kau Pōpilikane mo e kau angahala? 12 Ka ka ongo‘i ‘e ia, ‘o ne pehē, Ko e tangata faito‘o ‘oku ‘ikai ma‘a e mālohi, ka ma‘a e mahaki. 13 Ka mou ‘alu ‘o kumi ki he ‘uhinga ‘o e me‘a ni, Ko e meesi ‘oku ou tangi ki ai, ‘o ‘ikai ko e feilaulau: he na‘e ‘ikai te u ha‘u ke ui ‘a e angatonu, ka ko e angahala. Ko e Mahu‘inga ‘o e ‘Aukaí ( Ma‘ake 2.18-22 ; Luk 5.33-39 ) 14 Pea toki ha‘u kiate ia ‘a e kau ako ‘a Sione, ‘o nau pehē, Ko e hā ‘oku mau fa‘a ‘aukai ai ‘e kimautolu, mo e kau Fālesi; ka ko e kau ako ‘a‘au ‘oku ‘ikai te nau ‘aukai? 15 Ka ka pehē ‘e Sīsū kiate kinautolu, He lava ‘e he kakai ‘o e fale ta‘ane ke fakamamahi, lolotonga ‘oku ‘iate kinautolu ‘a e tangata ta‘ane? Kae tokaange ha taimi ‘e hiki meiate kinautolu ‘a e tangata ta‘ane, pea te nau toki ‘aukai. 16 Pea ‘oku ‘ikai ha taha te ne ‘oposi ha kofu motu‘a ‘aki ha konga tupenu fo‘ou: he ko e me‘a ‘oku ‘oposi ‘aki ‘oku ne maikiiki‘i ‘a e kofu motu‘a, pea ‘oku hoko ai ha fu‘u mahae ‘oku lahi ange. 17 Pea ‘oku ‘ikai te nau ‘utu uaine fo‘ou ki he ngaahi hina leta ‘oku motu‘a: he ka pehē, ‘e mahae ‘a e ngaahi hina; pea mahua ai ‘a e uaine, ‘o maumau mo e hina. Ka ‘oku nau ‘ai uaine fo‘ou ki he ngaahi hina fo‘ou, pea fakatou tolonga. Ko e Finemui Na‘e Mate mo ha Fefine Mahamahaki ( Ma‘ake 5.21-43 ; Luk 8.40-56 ) 18 Pea lolotonga ‘ene lea‘aki ‘a e ngaahi me‘a ni kiate kinautolu, ‘iloange na‘e ha‘u kiate ia ha matāpule, ‘o ne tū‘ulutui kiate ia, ‘o ne pehē, Ko e ki‘i fefine ‘a‘aku kuo toki pekia ni: ka ke me‘a mai, ‘o ‘ai ho nima kiate ia, pea te ne mo‘ui. 19 Pea tu‘u hake ‘a Sīsū ‘o muimui atu, ‘a ia mo ‘ene kau ako. 20 Pea tā ko ha fefine, kuo ‘au toto ‘o ta‘u hongofulu mā ua, na‘a ne ‘unu‘unu atu ‘i hono tu‘a, ‘o ne ala ki he pao ‘o hono kofu: 21 he na‘a ne pehē ‘i hono loto, kapau te u ala pē ki hono kofu, ‘e fakamo‘ui au. 22 Ka ka tafoki ‘a Sīsū ‘o ‘ilo ia, ‘o ne pehē ki ai, ‘oua te ke manavahē, nga‘ata; kuo fakamo‘ui koe ‘e ho‘o tui. Pea na‘e mo‘ui ‘a e fefine mei he taimi ko ia. 23 Pea ‘i he hū ‘a Sīsū ki he fale ‘o e matāpule, mo ne mamata ki he kau ifi fangufangu, mo e fu‘u kakai ‘oku vālau, 24 na‘a ne pehē, Mou mātuku atu: he ‘oku ‘ikai pekia ‘a e ta‘ahine, ka ‘oku mohe pē. 25 Pea nau luma kiate ia. Pea kuo kapusi ‘a e kakai, na‘a ne ‘unu‘unu atu ‘o puke hono nima; pea tu‘u ‘a e ta‘ahine. 26 Pea pavake atu hono ongoongo ‘o e me‘a ki he fonua kotoa ko ia. Ko e Faka‘ā ‘e Sīsū ha Ongo Tangata Kui 27 Pea ‘i he ‘alu ange ‘a Sīsū mei ai, na‘e toupili ‘i mui kiate ia ha ongo kui, ‘oku na kalanga ‘o pehē, Hako ‘o Tēvita, ‘alo‘ofa mai. 28 Pea ‘i he‘ene hū ki fale, na‘e ‘unu‘unu atu kiate ia ‘a e ongo kui: pea pehē ‘e Sīsū kiate kinaua, ‘oku mo tui te u lava ‘a e me‘a ni? Pea na pehē ki ai, ‘Io, ‘Eiki. 29 Toki ala ‘e ia ki hona mata, mo ne pehē, Ke fai kiate kimoua ‘o fakatatau ki ho‘omo tui. 30 Pea ‘ā ai hona mata: pea na‘ina‘i mamafa ‘e Sīsū kiate kinaua, ‘o pehē, Tokanga ke ‘oua na‘a ‘ilo ia ‘e ha taha. 31 Ka ka ‘alu kinaua, ‘o na ongoongoa atu ‘a Sīsū ‘i he fonua ko ia kotoa. Ko e Fakalea ‘e Sīsū ha Noa 32 Pea ‘i he‘ena ‘alu atu, vakai na‘e ‘omi kiate ia ha noa kuo ‘āvea. 33 Pea ‘i he kapusi ‘a e tēvolo na‘e lea ‘a e noa: pea ofo ‘a e kakai, ‘o nau pehē, Kuo te‘eki hoko pehē ‘a e me‘a ko ia ‘i ‘Isileli. 34 Ka ko e Fālesi na‘a nau pehē, Ko e Pule ‘o e kau tēvolo ‘oku ne fai ai ‘ene kapusi tēvolo. Ko e Langa e ‘Ofa ‘a Sīsū ki he Kakai 35 Pea foli ‘e Sīsū ‘a e ngaahi kolo mo e ngaahi vilisi, ‘o ne faiako ‘i honau ngaahi falelotu, mo ne malanga‘aki ‘a e Kōsipeli ‘o e Pule‘anga: pea neongo pe ko e hā ha alangamahaki, pe ha mahamahaki na‘a ne fakamo‘ui ia. 36 Pea ‘i he‘ene sio ki he ngaahi fu‘u kakai, na‘e langa hono fatu ‘i he ‘ofa kiate kinautolu: he na‘a nau nofo ongosia mo tukuhāusia, ‘o hangē ko ha fanga sipi ta‘ehanau tauhi. 37 Pea toki pehē ‘e ia ki he‘ene kau ako, Kuo lahi ‘a e ta‘u kuo motu‘u, ka ‘oku kaungatāmaki ‘a e kau ngāue; 38 ko ia mou kole ki he ‘Eiki ‘oku ‘a‘ana ‘a e ta‘u, ke ne kouna atu mo ha kau ngāue ke utu ‘ene ta‘u. |
Tongan Moulton Bible © Bible Society of the South Pacific, 2011.
Bible Society of the South Pacific