MAKI 5 - DEƲE NIINƐIZiizɛ gɔʋɛ yowũi ƃɛɛni zunui wulu 1 Ziizɛni te vaani ga zɔ ɣakei mavele ziɛ walai ʋaa va. Na ɣa ga te vaani Gɛlɛsĩi yui zu. 2 Tei sa te wuloni kẽegi zu ta gɔʋɛ yowũ keea nu te wũini kuloai kaba laavɛ. 3 Zunui nii ɣɛni kaba laavɛ ga sei. Nu nɛpɛ gɛ lɛ ƃega zoo ɔ́ gili sa kɔnɔ ga yɔ̃wɔ ƃalaa. 4 Te tooni kpeewɔ lamaa ɣa ta yɔ̃wɔ. Kɛ̀ ɔ́ yɔ̃wɔi wulo da é kpeewɔi ɣale su kpulu‐kpulu. Gaa‐ƃaa lɛ ŋɛni nu nɛpɛ zéea zée ɔ́ zoo da. 5 Kpidi vɛɛ folo va é ɣɛni lobasu kaba laavɛ ta giziitiɛ ma yíɛ ŋama ƃoda leve ƃɔɔ lɔtɔ zu ga kwɔtia. 6 Tei ƃɔɔ é wɛlɛni Ziizɛ va woozala, é ƃizeni é li é loo kɔwɔ wu. 7 É lobani yíɛ ɣɛ tea, “Yà ʋaa zɛƃɛ ɣa é nà faa zu, yài è ga Ziizɛ, Galagi é ŋɛni pɛ maazu è ga duu? Gala na daa‐zeigi zu, è veevɛ mɛ lɛ kɛ gɔ̀ laƃa.” 8 É nii woni ƃɔvɛlaale Ziizɛ ɣɛni gɔʋɛ yowũi ma, “Ziɣi zunui wulu!” 9 Ziizɛ gaa zaɣani é ɣɛ ma, “Yà laa‐zeigi ɣa ga ƃɛɛ?” É gaa wote é ɣɛ tea, “Nà daa‐zeigi ɣa ga Nu‐ƃulu‐kpakpa, ƃɔvɛlaale gé lamavɛ.” 10 É pee ʋeeni Ziizɛ vɛ ga zɔƃɛlɛ ga nà mɛ lɛ gɔʋɛ yowũitiɛ wulo zui va. 11 Tɔwɔ taa wũi kpulu kpakpa wala ɣɛni laa miizu na gizi kakamavɛ. 12 Gɔʋɛ yowũitiɛ te pee ʋeeni bɛ́ te ɣɛ tea, “Gé leve bũigitiɛ wɔ vɛ è ƃe gíɛ gé vile te wulu.” 13 Na ʋaa ma é laa zeini bu gɔʋɛ yowũitiɛ ya. Te ziɣi sa zunui wulu te vile bũigitiɛ wulu. Bũigitiɛ tɔ zoo te ziiti wulu felegɔ zu. Te ƃoloni fo te yii ziɛlavɛ ná zɛlɛgɛi te vili ziɛi wu te yɛ bu. 14 Bũi‐maazu‐vɛtɛ beaitiɛ te velani sa te li ga kpize te bo tai zu é vɛɛ kpaƃaitiɛ zu va. Numaitiɛ te vaani wɛlɛzu nii va é ɣɛɛni. 15 Tei te vaani Ziizɛ wɔ vɛ, te wɛlɛni gɔʋɛ yowũ keea nui va zeini na seɣe kɔba ki kpɔɔƃɔɔgi vai sa pɔ́. Na ɣa ga zunui nii gɔʋɛ yowũ ƃulu gwalai ɣɛni pulu. Numaitiɛ te luoni. 16 Taitiɛ te wɛlɛni fai nii va é ɣɛɛni ga gɔʋɛ yowũ keea nui é vɛɛ bũigitiɛ va, te su wuloni numaitiɛ ma te vaani wɛlɛzu ná va. 17 Te vɛɛni sa ga pee ʋeea Ziizɛ vɛ ga é wulo ná ligi zu va. 18 Tei sa Ziizɛ ɣɛni vilisu kẽegi zu, zunui gɔʋɛ yowũitiɛ te ɣɛni pulu é pee ʋeeni Ziizɛ vɛ ga é ɣɛ nà va. 19 Kɛ̀ Ziizɛ sakpeni é ɣɛ ma, “Li wɔ taa zu yà numaitiɛ wɔ vɛ, fai liigoi è maliɣii Gala ge kɛɛ yìɛ ta velei pɛ é è ɣaazu‐maa‐wõi ɣaa la è su wulo te ma.” 20 Zunui liini sa, faa liigoi Ziizɛ kɛɛni bɛ́ é vɛɛ ga boga Dikapole yui zu. Tɔwɔ é vilini nu pɛ ma ga ki‐gaa‐ziɛ. Jailɔ duu ŋaza nui ƃɔga ŋaza nui é ʋowũni Ziizɛ na seɣei va 21 Tei Ziizɛ vaani kɔnɔ wulu ga zɔlaavɛ vele, kpɔ gwala ɣaa lɛɛni ba ma. É ɣɛni ziɛ walai la. 22 Na ɣɛɛzu Gala‐feli wɔtai maazu‐ʋaa‐wo nu ta yìɛ va daa ga Jailɔ. Tei é wɛlɛni Ziizɛ va, é looni kɔwɔ wu. 23 É pee ʋeeni bɛ́ é ɣɛ ma, “Ná yɛga tekpe dùu ŋaza nu lomai za. Va è yeetiɛ vɛɛ ma kɛɛ ʋaa ma é valo é mɛ lɛ za.” 24 Na ʋaa ma ta Ziizɛ te liini. Kpɔ gwala vileni Ziizɛ wulu sa tiɛ zei‐sei ba. 25 Ŋaza nu ta ɣɛni na máŋamai kɛɛ wuuzu ga kwena puugɔ kai felegɔ. 26 É laa nɔwɔ woni zowo lamaa ya. Nii nɛpɛ é ɣɛni zéea é kwɛɛni tiɛ, tɔwɔ ɛ́ lɛ valoni. Kɛ̀ to mu seeƃɛi ɣɛni nɔ levesu su. 27 É Ziizɛ ɣɛɛ ʋai mɛnini ɣɛ é va kpɔgi zu é lo puluvɛ é ʋowũ ná seɣei va. 28 É nii ɣɛɛni, ƃɔvɛlaale é ɣɛni tea, “Ani gà ʋowũ na ná seɣei va ƃalaa, gà valo.” 29 Ŋama‐wuai ɣaa leveni sa ga maa ʋilea. É gaa ɣaani lɔtɔ zu ga ná seeƃɛi ziɣia ba. 30 Ziizɛ gaa ɣaani lɔtɔ zu ga nu valo ɣaa‐ƃaa ta wulovɛ zéea. É liteni ga maa ʋilea kpɔgi zu é ɣɛ tea, “Ƃɛ ɣa é ʋowũga nà seɣei va?” 31 Ná kala dopoitiɛ te ɣɛ ma,“? Yìɛ wɛlɛ kpɔgi va é ɣizi‐ɣizisu yìɛ è ɣɛ dɛ tea, ‘Ƃɛ ɣa é ʋowũga bà’?” 32 Kɛ̀ é ɣɛni ɣaazu ziɛzu leelia ga nui é kɛɛni. 33 Ŋaza nui kwɛ̃ɛni ga nii é ɣɛɛni la. É vaani sa é loo Ziizɛ laa wu ga duo yíɛ ƃeli é gaamai ɣaazɔ wo sa ma. 34 Ziizɛ ɣɛ ma, “Dùu, yà yee‐la‐mai ɣa é kɛɛ è valo. Li zii‐laa zu è ɣɛ sa ga nui kuloai ná seeƃɛi zu.” 35 Ziizɛ ɣɛni ƃɔɔ nɔ dɛ laa wɔlɔzu, nu taniga te wulo Gala‐feli wɔta maazu‐ʋaa‐wo nui na pɛlɛi wu te va. Te ɣɛ ma, “È luu ŋaza nui zaa. Aƃɛi wɔnɔ è kala‐mɔi laa ziɣizu la ba?” 36 Ziizɛ laa lɛ ŋɛni nii zu te ɣɛni bosu. É ɣɛni Gala‐feli wɔtai maazu‐ʋaa‐wo nui ma, “Mɛ lɛ luo, siɣi nɔ ga gaama.” 37 Ziizɛ lɛ laa zeini bu nu nɛpɛ zeea ɔ́ vile pulu é wulo Pite wulu ta Jĩi é vɛɛ Jĩi deɣei Jɔ̃ va. 38 Tei te vaani Gala‐feli wɔta maazu‐ʋaa‐wo nui na pɛlɛi la, é gaa ɣaani ga ná ɣɛni yopo‐yapa numaitiɛ tiɛ kpee loo tiɛ loba ga ʋikɛ. 39 Tei sa Ziizɛ lɛɛni pɛlɛi wu, é ɣɛni te ma, “Zɛƃɛi é kɛɛ wo vɛ ɣɛɛ yopo‐yapa wiɛ kpee loo? Lopoi lɛ zaani, kɛ̀ tɔ ŋiizu.” 40 Te ŋɛɛni ma. Tɔwɔ é te pɛ kulo ŋetea. É ŋaza nu lomai keea ziɣi ta dee é vɛɛ zɔitiɛ va te ɣɛni ba te li vɛ lopoi ɣɛni laani na. 41 Ziizɛ lopoi ƃaloni zee va é ɣɛ ma, “Talida kumi.” Na zu‐wolo‐zu ɣa ga “Ŋaza nu lomai, gè yia, wu ziɣi.” 42 Ŋaza nu lomai wu ziɣini sa ga maa ʋilea é ziɛ. É ɣɛni ga kwena puugɔ kai felegɔ luu. Gwala wuloni ga tiɛ ga maa ʋilea. 43 Ziizɛ maazu ɣilini te ya ga te mɛ lɛ kɛ nu ɔ́ fai nii wɛ̃ɛ. É boni te ma ga te ŋɛni ta leve ŋaza nu lomai wɔ é mi. |
Loma New Testament © British and Foreign Bible Society, 1971.
Bible Society in Liberia