TE ƔƐƐ VAITIƐ 9 - DEƲE NIINƐISɔɔ luo vele maa‐ʋeli fai 1 Kɛ̀ Sɔɔ, nii é ɣɛni dɛ nɔ ƃaa zaɣasu de maliɣii na kala dopoitiɛ ma ga ɔ́ te vaa, é liini laa‐ʋaale gwalai wɔ vɛ 2 ga é kɔlɔ wulo zéea Dimasikɔ Ɣala‐feli wɔtaitiɛ ʋaa ma, kɛɛ ʋaa ma ani ɔ́ wɛlɛ na pele niinɛi nii zu nu ta va zunu zu, ŋaza nu zu, manu yɛ gili zu é vaa la Yɛlusulee. 3 Tei sa é ɣɛni siɛi ma, é maa ƃuoni Dimasikɔ lai zu va. Na ɣɛɛni nɔ kpẽi ŋada wodoai wulo gee‐zuvɛ é leve gaazu mala máa wodo. 4 É looni zuwãavɛ é woi mɛni yíɛ ɣɛ ma, “Sɔɔ, Sɔɔ, zɛƃɛi é kɛɛ è kpɔ̀ɔlasu?” 5 Sɔɔ ɣɛ tea, “Ƃɛ ɣa ga yìɛ, màliɣii?” Nà ɣɛ ma, “Nài è kpɔ̀ɔlasu nà ɣa gè ga Ziizɛ. 6 Kɛ̀ wu ziɣi è lɛ tai zu. Nii pagɛi è kɛ tɔ vaazu wosu yìɛ.” 7 Zinai niitiɛ ta tiɛni te ɣɛni liizu, te loni te laa ɣɛ mɛ tiɛ woi mɛni, tɔwɔ tɛ lɛ wɛlɛzu nu va. 8 Sɔɔ wu ziɣini zuwãavɛ. Tei sa é ɣaazu wɔlɔgi ziɣini ma, gaazuvɛ lɛ ƃega ŋɛni ta nɛpɛ pɛtɛ. Na ma te soni zee va te lɛɛ la Dimasikɔ. 9 Folo saagɔ yee wu ɛ́ lɛ ŋɛni wɛlɛɛ. Ɛ́ lɛ ƃega laa mi ɔ́ nɔ ɣɛ ga é ƃoale. 10 Tɔwɔ kala dopoi ta ɣɛni Dimasikɔ daa ga Ananaiya. Ná wuuni gáazu de maliɣii ɣɛ ma, “Ananaiya.” É ɣɛ nà ma, “Nà ɣa, màliɣii.” 11 De maliɣii ɣɛ ma, “Wu ziɣi è li pele‐vɛɛgi nii ma daa ga pele‐vɛɛ‐su‐zakpai. Na ɣa ɣɛɛ na Tasɔ lai zu zunui daa ga Sɔɔ è maɣaa‐zaɣa‐kɛɛ wo Dudia na pɛlɛi wu. Ƃɔvɛlaale tɔ Gala felizu ƃɔɔ nɔ ŋɛ ni. 12 Na ɣa ɣɛɛ na é wɛlɛɛ zunu ta va ze su yíɛ lɛ pɛlɛi wu daa ga Ananaiya ga é yee vɛɛ wũmɔ kɛɛ ʋaa ma gaazuvɛ ɣɛ ga kavele.” 13 Kɛ̀ Ananaiya gaa woteni é ɣɛ tea, “Màliɣii, gè faa mɛniga nu lamaa la é vile zunui nii va ga velei é faa yowũ lamaa ɣɛɛ la ga yà dɔ numaitiɛ Yɛlu‐sulɛɛ. 14 Tɔwɔ gaa‐ƃaa ɣa zéea vɛ kuloai bɛ́ laa‐ʋaale gwalaitiɛ ya ga é nu nɛpɛ gili yá yà laa‐zeigi lili.” 15 Kɛ̀ de maliɣii ɣɛni ma, “Li. Ƃɔvɛlaale towaa zèe ƃakogɛi ba ga nà tii‐ɣɛɛ ŋɛni ga é li ga nà daa‐zeigi zii ƃalaagitiɛ yii la ta masagitiɛ é vɛɛ Yezɔi nu zuwui va. 16 Ƃɔvɛlaale gà vaazu dɛɛzu la ga daa‐nɔwɔ‐wo tiigoi maa nɛɛ é bo nà daa‐zeigi zaƃu ma.” 17 Ananaiya lii vele ɣa na é ɣɛ é lɔ pɛlɛi wu. Tei sa é yee vɛɛni wũmɔ é ɣɛni tea, “Kàa yɔ̃wɔ Sɔɔ, de maliɣii Ziizɛ, nui é wuloni è ɣaazu pelei nii ma è vaani la, é tèvega kɛɛ ʋaa ma è ɣaazuvɛ ɣɛ ga ɣavele. Na ɣa ɣɛɛ na Gala baa ŋinɛgi é è yii laa ʋe.” 18 Na ɣɛɛzu ŋɛni ta wulo gaazu ga maa ʋilea é loo ɔ̀ ka ga kale ɣala. Gaazuvɛ ɣɛ sa ga kavele. É wu ziɣi te bataize ɣɛɛ la. 19 É laa mi, ʋiile loo su. É ŋiila felegɔ ɣɛɛni kala dopoitiɛ wɔ vɛ Dimasikɔ Sɔɔ ɣa Gala goi wosu Dimasikɔ 20 yíɛ sa Ziizɛ maʋai wo Gala‐feli wɔtaitiɛ wu ga maa ʋilea ga woo maa zeezea yíɛ ɣɛ tea, “Tɔ ga Gala duu.” 21 Na ɣa ɣɛɛ na tai nɛpɛgi te goi mɛnini é wuloni ga tiɛ ga kpakpaa tiɛ ɣɛ tea, “?Zunui nii lei ɔ́ ɣɛ numai niitiɛ zu ŋala‐ŋalasu, niitiɛ ta daa‐zeigi nii lili? ?Ɛ́ lɛ vaani vɛ nii mazaƃu ma, ga te yɛ gili zu é va ga tiɛ laa‐ʋaale gwalaitiɛ laa wu?” 22 Kɛ̀ Sɔɔ na gaa‐ƃai zu ɣɛni wɔɔlɔzu nɔ ma. Na ɣa ɣɛɛ na yíɛ Dusii niitiɛ ɣi maa ɣɛ yɔʋɔ te ɣɛni zeini Dimasikɔ ga velei é ɣɛ dɛɛzu la ga Ziizɛ ɣa é ɣɛni ga Kolai. Sɔɔ ɣa velazu Dusiitiɛ va 23 Tei folo lamaa leveni, Dusiitiɛ te wũ‐pile boni ga te paa. 24 Kɛ̀ Sɔɔ é ta wũ‐pilegi zu ʋai wɛ̃ɛni. Te ɣaazu ɣɛni taa ziɣigi mayeɣei laavɛ kpidi vɛɛ folo va ga te paa. 25 Kɛ̀ ná kala dopoitiɛ te siɣini ga kpidi te zii te pile ga siɣigi wuluvɛ vele. Te ziini kpɔlɔ su. Sɔɔ ɣa Yɛlusulɛɛ 26 Tei é vaani Yɛlusulɛɛ, é pele ɣaa ziɛni ga é vɛɛ kala dopoitiɛ va. Te ɣaazɔ te ɣɛni luozu ba, ƃɔvɛlaale tɛ lɛ ŋɛni siɣini ga gaama ga é ɣɛni ga kala dopoi ta. 27 Kɛ̀ Banaba siɣini é vaa la Ziizɛ na keelaitiɛ wɔ. É bo te ma ga velei é wɛlɛɛ la de maliɣii va pelei ma, nà wɔ ge ƃɔɛ pɔ́. É bo wɔnɔ tiɛ ga velei é Gala goi woga la Dimasikɔ ga duo lala Ziizɛ na daa‐zeigi zu. 28 Na ma te ɣɛni sa lɔɔzu tiɛ wulo ta tiɛni Yɛlusulɛɛ 29 yíɛ Gala goi wo ga duo lala de maliɣii na daa‐zeigi zu. Dusii niitiɛ tɔ Geliiki woi wo é ƃɔɛni é lo te la kpãa ga sakpe. Kɛ̀ te ɣɛni pele ɣaa ziɛzu ga te paa. 30 Tei baitiɛ te nii wɛ̃ɛni, te vaani la Sɛsɔluiya te teve sa Tasɔ. 31 Na ma Gala pɛlɛi looni zu, zii‐laa sa bu zui niitiɛ wɔlɔ‐kɔlɔ ma ɣaali. Natiɛ ta ga Yudiiya, Geealali é vɛɛ Sameelia va. Tei tɔwɔ é ɣɛni ziɛzu de maliɣii na duo‐bai zu ta Gala baa ŋinɛgi na gaa‐nɛkpɛgi, maa ɣɛni wɔɔlɔzu. Eniiya valovɛ 32 Tei sa Pite ɣɛni leve‐tevesu te ɣaazɔ te maazu yá ziɣi vɛ é li vɛ, é vaani ƃalaa pɛ Gala na dɔ numai niitiɛ wɔ vɛ te ɣɛni Leda lai zu ga sei. 33 Ná ɣa é wɛlɛni na zunu ta va daa ga Eniiya nii é kɛɛni laani bete ɣa ga kwena dɔsava. Mɛlɛ‐ŋɛlɛgɛi ɣɛ. 34 Pite ɣɛɛ vele ɣa na ma, “Eniiya, Ziizɛ Kolai é è valoa. Wu ziɣi è yà vetei ƃɛtɛ.” É wu ziɣi sa ga maa ʋilea. 35 Na ma Leda veaitiɛ ɣaazɔ vɛɛ Seelɔ̃ veaitiɛ ɣaazɔ va te pɛtɛni te ɣaazu wote de maliɣii ma. Dɔka yɛʋu loovɛ su wɔnɔ 36 Tɔwɔ ŋaza nu ta ɣɛni Japa lai zu é ga kala dopoi ta daa ga Tabata, na zu‐wulo‐zu ɣa ga Dɔka, na ɣa ga dopa. É tii vagɔ lamaa ɣɛɛni é faa‐nɛɛ lamaa ɣɛ. 37 Siɛgi na zu é zeeƃɛni é za. Tei te guoni, te daani ná maazuvɛ lumui zu pɛlɛi ʋaa va. 38 Tei tɔwɔ Leda maa ƃuai ɣɛ Japa va, kala dopoitiɛ te mɛnini ga Pite ɣa na. Te zunu felegɔ leve pɔ́ vɛ tiɛ maa nɛɛnɛ tiɛ ɣɛ tea, “È veevɛ, va gé vɛ è mɛ lɛ too pulu.” 39 Pite wu‐ziɣi vele ɣa na é ɣɛ ta tiɛni te li. Tei é vaani, te siɣini te lii la ná maazuvɛ lumui zu. Po ŋazaitiɛ zunu ʋaa lɛ ŋɛni te va te ɣaazɔ te loni koba tiɛ wɔlɔ. Na ɣa ɣɛɛ na tiɛ too‐koba zeɣea lɛ ta gili‐ma zeɣea niitiɛ Dɔka te bɛtɛni kɛ́i ma te zaama. 40 Kɛ̀ Pite te pɛ te wuloni ŋetea é vile ŋibia é Gala feli. Tei sa é liteni pomai ma, é ɣɛni tea, “Tabata, wu ziɣi.” Nà ɣaazu lao. Tei é wɛlɛni Pite va, é wu ziɣi é zei. 41 É yee looni zéea é bu ziɣi é to. Tei sa é Gala na dɔ numaitiɛ lilini ta po ŋazai natiɛ, é Dɔka ʋe te ya zɛʋu su. 42 Mawoi ziɛni Japa lai wɔlɔ‐kɔlɔ ma ɣaali. Na ɣa ɣɛɛ na nu lamaa te de maliɣii ʋaa ziɣi ga gaama. 43 Pite é folo lamaa ɣɛɛni Japa nui ta wɔ vɛ daa ga Saimɔ, é ga kɔlɔ‐vaa nu. |
Loma New Testament © British and Foreign Bible Society, 1971.
Bible Society in Liberia