Aanlyn Bybel

- Advertensies -

MARKUS 3 - ALLAH WENE FANO WENE


Yesus en ap enggik foma wareg on hilinggebag wene
( Mat. 12:9-14 ; Luk. 6:6-11 )

1 Fobik en it Yahudi somban uruk obam olma etma ap enggik foma fil siag on wereg ma, at Yesus kwik lasi.

2 Kwik lasi mu, it ap homi etma on en, “Somban uruk salim hari Sabat fam ap hilingguruk mu haul a, eleg a?” ulug, at obam foul ulug, inil kumururuk katswa.

3 Inil kumururuk kweleg, at Yesus anyo en ap enggik siag on anyo hweag-utuk kwit, “Inatmihindeg bulmu dia ma,” hweag-itsi.

4 Hweag-itsireg, it anyo hweag-esauk kwit, “Somban uruk salim fam hiling-enepuk ale ai fano a, siahap-enepuk ale fano a? Enebe ili uruk ale ai fano a, enowatuk ale fano a?” ulug, hein og-enepsi famen, enele eleg angge bok atswa.

5 Enele eleg angge bok wereg en, Yesus olokdoho fu esauk kwit, “Enenda maloloreg ahi!” ulug, besireg, “Henggik bil-hakin!” hweag-itsi mu, bil-hasi mu, enggik fano atsi.

6 Enggik fano atsi halug, it Farisi on anyo en wilibik lausareg, Herodes autsi inim kabog-debelug, “Keroho waruhuk?” ulug, enele matswa.


Ap homi humdoho ik yenggeleg inggimu kabog-debag wene

7-12 It ap homi humdoho hiling-enebil lauk kwit, it oukdeg on anyo Yesus enenggik en senetul ulug, hirik-horogdoho akit waharuk mu halug, fano hiling-enebeheg, ne, mungguat enendama kuswa on anyo, it mungguat en Yesus inil hausareg, “Allah amloho re hat,” ulug, ngaruruk kwit, apma sebe ulug, wilibik lauk katswa. Lauk katswa ma, at Yesus en it mungguat anyo hweag-esauk kwit, “Hinil enegdeg ma neehep angge re, ap homi hweag-esa fug,” ulug, ele omamne fam komo-enebeheg, dil lasi. Dil lasi ale ap homi enesanggo holswareg, it ap o Yerusalem en, o Yudea en, o Idumea en, o Ik Yordan foma fil en, o Tirus Sidon di obam su obam etman, mundoho at ombolim akit kabog-dik lauk mu esalug, at ele wauk on anyo inim ik yenggeleg Galilea inggimu lausa famen, deg kweleg, kabog-dik lausa ma, at Yesus en, “It ap homi humdoho hoporoho nobahauk no, perahu eke wepdoho nobahaik manik,” ulug, at ele wauk on hweag-esasi.


At Yesus it mon-enepuk on nesanggoen hwi-enepfag wene
( Mat. 10:1-4 ; Luk. 6:12-16 )

13 Hweag-esasireg, at Yesus anyo dukmu lahasireg etman, at inim welamag ulug enda wenggeloho fesireg, wamag ulug hwi-enepsi mu, akit kabog-dik wahausa.

14 Kabog-dik wahausa ma, it ap nesanggoen eneko fesesireg, wene hweag-esauk kwit, “Ninim seberoho lauk kamuhuk en, eneko henobahaki mu, hiren an nawene hweag-isil laheg,

15 mungguat enendama kuswa halug, an nunuk fam lisoho wilibi feheg, duruk kamuhup ulug, mon-henepmin,” ulug, eneko unduhuk fesesi.

16 It nesanggoen eneko unduhuk fesesi anyo enunuk su: At Simon unuk fobik soaleg on Petrus anyo inim,

17 Zebedeus omaliki Yakobus aut Yohanes inim, enunuk ai it enele fam Boanerges, ne, nit nenele fam Ululu Omaliki soal-enepsi anyo inim,

18-19 Andreas inim, Filipus inim, Bartolomeus inim, Matius inim, Tomas inim, Alfeus amloho Yakobus inim, Tadeus inim, at Simon ap Yahudi enewene fahet enda ahanhandoho dil noruk mu, unuk eke Patriot soaleg inim, at Yudas Iskariot Yesus warukwag ulug enayonggo lasi anyo inim, anyo eneko unduhuk fesesi.


Yesus mungguat Beelzebul inim wereg wene
( Mat. 12:22-32 ; Luk. 11:14-23 , 12:10 )

20 Eneko unduhuk feselug, at obam wambik lasireg, etma wereg ma, fobik ap homi humdoho at akit kabog-dik wahausa ma, Yesus at ele wauk on inim siburu na fug atsi uruk ale,

21 ap homi foman enesanggo hole fousareg, “Ap su wenenebo hag dil noruk su re,” ulug, senerik laul ulug duswa.

22 Senerik laul ulug lauk mu, it ap Allah wene melaleg hwalduk on guru agama anyo, o Yerusalem en wahausareg, “Ap su mungguat Beelzebul endama kwisi. Mungguat enakni anyo unuk fam it mungguat lisoho wilibi feseruk,” uruk katswa.

23 Airoho uruk katswa ma, at Yesus en it ap homi anyo wamag ulug hwi-enepsireg, at akit kabog-dik wahausa ma, wene foma wal-heheg hweag-esauk kwit, “At Iblis deg ma, ap homi enendama kuruk ai, Iblis en nangginoho Iblis lisoho wilibi fahat-dauk?” ulug, hein og-esasi.

24 Hein og-esasireg, “It ap enowe raja apma wereg on, it it minggiri folug buhulduk halug ai, enowe apma welatswa ma etmano welam fug ale aruhu mu, obale neg aruhu.

25 Ne, it youwa misigmu wereg anyo, it it minggiri folug buhulduk halug ai, enobam youwa misigmu welam fug ale aruhu mu, enobam foluk aruhu.

26 Ne, at Iblis apma wereg anyo inim weim kahale folug minggirig wereg lit halug ai, seberuk fug ale aruhu mu, minggirig welamuhup,” hweag-esasi.

27 Hweag-esasireg, “Ap eke olok on enggik het-duruk eleg kweleg, angge delik kuk fug alereg. Atam enggik sabu het-debelug neg de, angge delik kuk ale fano,” hweag-esasi.

28 Hweag-esasireg, “Ap homi di siag su siag duruk on inim, siahap-biahapdoho feseruk on inim, at Allah en enelaheg en enesiag ai elehapdoho fesehu famen,

29 hiren Allah Aheime siahapdoho foruk halug neg de, at Allah en henelaheg en elehapdoho fesehu fug. Ai siag henobam mundoho dopnoreg laruhu, ulug, an wene demdoho hweag-hesauk kahi,” ulug, hweag-esasi.

30 Ai hweag-esasi anyo, it anyo en, “Mungguat endama kwisi,” uswa ma, airoho hweag-esasi.


Yesus isinga autsi inim akit watfag wene
( Mat. 12:46-50 ; Luk. 8:19-21 )

31 Airoho hweag-esauk kwit wereg ma, at isinga inim, autsi inim, wahausareg, dagma eta unduhuk lit, “Yaho, Yesus wilibik wamag ulug hweag-emek,” ulug, hweag-esausa.

32 Hweag-esausa ma, it ap homi humdoho at aluluk kabogdeg lit, hwerieg wereg on anyo en Yesus hweag-utuk kwit, “Yesus ahwi! Hisinga inim hautsi inim, dagma wereg lit, wamag, ulug, wol-hapuk!” ulug, hweag-utswa.

33 Ulug, hweag-utswa ma, at Yesus en uruk kwit, “An nisinga nautsi ai sa mel behep?” ulug, hein og-esasireg,

34 at aluluk hwerieg wereg anyo il kumu esauk kwit, “Eleg. An nisinga nautsi anyo re su.

35 Allah enda boruk ale neg higitdoho duruk halug ai, nisinga nautsi re it,” ulug, hweag-esasi.

Volg ons:



Advertensies