San Lucas 9 - Manityanati TupaxBakɨpuruti Jesús ɨmo axɨbama apóstoles anunekama ( Mt 10.5-15 ; Mc 6.7-13 ) 1 Auki oberabarama uiti Jesús axɨmanuma doce nesaxti apóstoles, toxio uiti ɨmoma axɨna ane uiti takanaintyo ɨriakaboma nauki akaɨbuma aruki namanaiña machoboreka yakɨna uxiankama tato uimia axɨbama maunxokono. 2 Bakɨpuruti ɨmoma uraboimia nɨriakaxti Tupax nauki uxiankama tato uimia axɨbama maunxokono. 3 Nanti ɨmoma: –Tapɨ ane sɨrotɨ aboi ɨmo kutubiux: tapɨ sɨrotɨ aboi soema amompɨtabo, tapɨ sɨrotɨ aboi tapikixh, tapɨ sɨrotɨ aboi monixh, tapɨ apakakaityo kiatax nabaibi. 4 Axtɨ apiñatai au taman pox, abasikia akamanu ichepe axtɨ amekatityo aukimanu. 5 Axtɨ apiñatai au taman tube axtɨ chixhanxɨpɨma asuriuruma año, amekosi aukimanu apikɨtobi kɨtox aupopeki, yakɨna atusi ɨmoma ta ane nipɨnatema. 6 Axɨma sɨromatɨ, yebomatɨ au nanaiña poka, urapoimia axɨba omixhia manityakax uxiankamaintyo tato uimia axɨbama maunxokono. Nikonkoxti Kuan Bautixhta ( Mt 14.1-12 ; Mc 6.14-29 ) 7 Axti yɨriabux Herodes ipiatenti nanaiña axɨba omixhante. Auki chɨtusiupɨ ɨmoti kausane uiti, ityopiki aboma axɨbama namatɨ sɨborikoti tato Kuan, 8 makiataka namatɨ axti profeta Elías naki ityusiankanatiyɨ, makiataka namatɨ tamanti naki axɨpekukimia axɨbama kusɨnɨtaña tɨkañe profeta, sɨborikoti tato. 9 Tapɨti Herodes nanti: –Axɨñɨantoe xhakɨpuka nauki aityɨsɨnama nityanuxti Kuan. ¿Ñakutipatae kaɨma maniki, kɨtɨpɨche ñonkoi chɨtamampatai isamutenti? Sane naukiche axti Herodes bapacheroti nikiubuti asarati Jesús. Basaparati Jesús ɨmo axɨbama taruku nububikixhimia ( Mt 14.13-21 ; Mc 6.30-44 ; Jn 6.1-14 ) 10 Naukiche iñataimia tato axɨmanuma apóstoles, urapoimia sukarɨti Jesús nanaiña axɨna isamutema. Axti, sɨroma pe'ese uiti, sɨrotitɨ aɨbuma au tube nɨrixh Betsaida. 11 Naukiche tɨtusiu ɨmoma axɨmanuma po'oso, sɨromatɨ isiuti. Baparioti Jesús aɨbuma, manityanati ɨmoma kɨtɨpɨ nɨriakaxti Tupax uxiankamaintyo tato uiti axɨbama maunxokono. 12 Naukiche tɨtɨmɨmɨka, sɨromatɨ esati Jesús axɨmanuma doce nesaxti apóstoles auki namatɨ ɨmoti: –Aikɨpusuma tato namanaiña, tari yɨrakamatɨ apachema utuburiboma au axɨba poka saimiantai, ityopiki auna champɨ isane. 13 Nanti Jesús ɨmoma: –Axaño apasapasama. Axɨma aiñumuma: –Abe soboi kunauntañantai cinco pan yochepe tox nopiokoka, iñatai axtɨ somekatɨ supakompora pemakax ɨmo namanaiña. 14 Axɨmanuma mañoñɨnka saimia cinco mil nububikixhimia. Tapɨti Jesús nanti ɨmo axɨmanuma nesaxti apóstoles: –Apityɨmokosoma taikiana cincuenta nububikixhimia. 15 Axɨma ikokotama tɨmonsoma uimia namanaiña. 16 Auki ikianiontiño Jesús mekuti axɨmanio cinco pan yochepe axɨmanio tox nopiokoka auki, asaratitɨ ape, bokurusɨo uiti, auki ichepesɨnaniontiño ityoximiatati ɨmo axɨbama nesaxti apóstoles tari uimia aityoximiama ɨmo namanaiña. 17 Namanaiña basoma iñatai nuxia ɨmoma, oberabara uimia doce nokonoka axɨba niyochepesɨtuka. Urapoiti Peru ta tyonenti Jesús naki Mesías ( Mt 16.13-19 ; Mc 8.27-29 ) 18 Taman nanenes anankati Jesús meaboti tamanti, axɨmanuma nesaxti apóstoles, ñankitioti pɨnanakimia: –¿Urama sane makiataka iñemo isane niyaka ɨmoma? 19 Axɨma iñumutama: –Aboma axɨbama namatɨ axɨkɨ tyonenti Kuan Bautixhta, makiataka namatɨ axɨkɨ tyonenti Elías, makiatakaityo namatɨ axɨkɨ axɨpekukimia axɨbama profetas tɨkañe, naki sɨborikoti tato. 20 –Karɨ axaño, ¿isane niyaka aume? –ñankitioti pɨnanakimia. Aiñumuti Peru nuraxti: –Axɨkɨ tyonenti Mesías auki napes. Urapoiti Jesús nikonkoxti ( Mt 16.20-28 ; Mc 8.30—9.1 ) 21 Tapɨti Jesús nanti ɨmoma tapɨ urapoimia axɨna sane sukarɨ makiataka. 22 Nantityo ɨmoma: –Axti Aɨtoxti ñoñɨnx chiyaupɨ ñana nityakisɨrɨkɨxti, axɨbama mayɨriabuka chuxiampɨ ñana uimia ɨmoti, ichepe axɨbama ɨriatuxɨma axɨbama sacerdotes axɨbamaintyo manunekanama bakɨpukux uiti Moisés. Ityabairomati, yopɨrɨkɨ trex naneneka sɨborikoti tato. 23 Auki nanti ɨmo namanaiña: –Naki xhanxti ayetitɨ isiuñɨ, tapɨ asioti akionotiyɨ tyakutiatoi, tari aikianti naneneka nikurusɨxti auki yebati isiuñɨ. 24 Tyopiki axti naki chixhanxtipɨ akonti, ensoro pɨnanakiti nisɨborikixhti. Tapɨti naki ensoro pɨnanakiti nisɨborikixhti ichopikiñɨ, iyebo uiti ñana. 25 ¿Isane yachɨkoiti ñoñɨnx axtɨ enaxitenti nanaiña ikuki axɨna kɨx, axtɨ uixh mameso nisɨborikixhti? 26 Axtɨ anati naki kɨsoboti ichopikiñɨ ityopikityo axɨba nisura, axtityo Aɨtoxti ñoñɨnx kɨsoboti ñana ñɨnanati axtɨ kuatati aɨbu nɨriakaxti aɨbuityo nɨriakaxti Yaɨtoti ichepe axɨbama ángeles. 27 Ñemanauntu sukanañɨ aume axɨpekukimia axɨbama aboma auna kaɨma chɨkoiñopɨma chepe axtɨ chɨkusɨrɨbopɨ asaraimia nɨriakaxti Tupax. Isomosokonɨ nakaxti Jesús ( Mt 17.1-8 ; Mc 9.2-8 ) 28 Yopɨrɨkɨ ocho naneneka axɨna nuraxti sane, sɨrotitɨ Jesús onɨ taman yirityux eanti, yebomatɨ ichepeti axti Peru, chepeti Santiago axtityo Kuan. 29 Naukiche anankati meaboti, isomosokonɨ nakaxti, naibixhti taruku nipurusubikixh. 30 Iyusiankanamakɨ tox mañoñɨnka baparioma aɨbuti. Axti Moisés ichepeti Elías, 31 tarukapae nanentakax ityupekuma manityanama ɨmo niyɨkɨxti tato Jesús ikuki axɨna kɨx, axɨna uxiante ñana au Jerusalén. 32 Tapɨti Peru ichepe makiataka taruku nixhankaxɨma anuma, sɨsioma chɨmanumupɨma, sane naukiche astaimia axɨmanu kuara naibixhti Jesús ichepe axɨmanuma tox mañoñɨnka amonkoma ichepeti. 33 Naukiche axɨmanuma mañoñɨnka tɨsɨromatɨ esakiti Jesús, nanti Peru ɨmoti: –Maestro, ¡uxiampae nusaka auna! Supasamuna trex kɨpauka: taman aemo, kiatax ɨmoti Moisés kiatax ɨmoti Elías. Tapɨti Peru chɨtusiupɨ ɨmoti isane axɨna urapoiti. 34 Naukiche manityanatiki, taman kɨsaɨbox ityamuxikianama, naukiche aboma eana kɨsaɨbox bixhubuma. 35 Auki rabotɨ eanaki axɨmanu kɨsaɨbox taman manityakax, nantɨ: “Axti naki tyonenti Isaɨti, naki samamekanati sobi: amonsapesio nuraxti.” 36 Naukiche rabotɨ axɨmanu manityakax, axti Jesús sɨsioti tamanti. Tapɨ axɨma iñaɨbutama churapoipɨma au axɨmanio naneneka isukarɨ makiataka axɨna astaimia. Bakurati Jesús ɨmoti ñaɨma naki anati chobores kɨtɨpɨti ( Mt 17.14-21 ; Mc 9.14-29 ) 37 Au kiatax nanenes, naukiche kuamatɨ tato onɨki axɨmanu yirityux, taruku nububikixhimia kuamatɨ kɨmenuti Jesús. 38 Tamanti ñoñɨnx axɨpekukimia nanti ɨmoti bapatayo nuxia nuraxti: –Maestro, asamu nuxia, asasatɨ ɨmoti isaɨ, kunauntañantiatai anati ichupekuñɨ. 39 Tamanti chobores iñenoti, tosibikoti konsabotityo uiti atɨo aikiti. Emeonoti chixhanxtipɨ aiñemekanati. 40 Sukanañɨ ɨmoma axɨbama aesa apóstoles asamuma nuxia aikiaɨburumati maniki chobores kɨtɨpɨkiti, chikaɨburutipɨ uimia. 41 Aiñumuti Jesús: –¡Axaño champɨ napakokonaunku taikiana apisamute nomɨnantɨ! ¿Auchepɨpae ñana iñokonaño auchepɨ tyakɨrux nichakisɨrɨkɨ aboi? Ariaku tauna aɨbuti aɨ. 42 Naukiche sɨrotitɨ esati maniki ñaɨma, iyaruraɨburuti tatityo akɨ maniki chobores konsaboti uiti. Tapɨti Jesús makuansomokonoti ɨmoti maniki chobores, sane uxiankati tato maniki ñaɨma uiti auki aityoximianati ɨmoti yaɨtoti. 43 Auki namanaiña kɨtobɨsoma ui axɨna nɨriakaxti Tupax. Amonkomainki aɨbu nipukɨnunkuxɨma ui axɨna isamutenti Jesús, nanti ɨmo axɨbama nesaxti apóstoles: Urapoiti tatityo Jesús nikonkoxti ( Mt 17.22-23 ; Mc 9.30-32 ) 44 –Amonsapesio nuxia axɨna sane tapɨ takɨrusu napakionko: axti Aɨtoxti ñoñɨnx toxioti taunainki meku mañoñɨnka. 45 Tapɨ axɨma chiyebopɨ uimia axɨna nanti ɨmoma, tyopiki chɨtoxiokipɨ ɨmoma nauki aye uimia. Uɨboiki bixhubuma ankirioma pɨnanakiti Jesús nauki uraboiti nuxia sukarɨma. ¿Ñakuti naki taruku nɨriakaxti? ( Mt 18.1-5 ; Mc 9.33-37 ) 46 Auki axɨbama nesaxti apóstoles ñankitioma pɨnanakimiantoe ñakutipɨ naki taruku nɨriakaxti. 47 Tusinaunku ɨmoti Jesús axɨna ane au ñakionkoxɨma, aikianati tamanti simia, aiñanati esati 48 nanti ɨmoma: –Axti naki yasuriuruti naki simia au nisɨri, iñemo yasuriurutiñɨ. Naki yasuriurutiñɨ, yasuriurutityo naki uiche aikɨpurutiñɨ. Sane naukiche, axti naki champɨtiatai asaratɨ ɨmoti abaxɨpekuki, tyonenti naki taruku nɨriakaxti. Naki uxia uiti oemo, anati ochepe ( Mc 9.38-40 ) 49 Nanti Kuan ɨmoti: –Maestro, sumasakati taman bakaɨburuti machoboreka au nɨri. Suixhankapɨ chichebopɨ soboi ɨmoti tyopiki chanankatipɨ ochepe. 50 Aiñumuti Jesús nuraxti: –Tapɨ abasikia kuatati, tyopiki axti naki uxia uiti oemo, anati ochepe. Makuansomokonoti Jesús ɨmoti Santiago ichepeti Kuan 51 Naukiche tɨsaimia axɨmanio naneneka auche ñana aɨroti tato Jesús au napes, sɨrotitɨ aɨbu narukux ɨmoti au Jerusalén. 52 Bakɨpuruti aɨromatɨ akusɨrɨma kɨmenuti, nauki apachema kauta besɨro uiti au axɨmanio poka au Samaria. 53 Tapɨ axɨmanuma Samaritanos chixhanxɨpɨma asuriurumati, tyopiki tusiu ɨmoma ta sɨrotitɨ au Jerusalén. 54 Naukiche axɨmanuma nesaxti apóstoles axti Santiago ichepeti Kuan astaimia axɨna sane, namatɨ ɨmoti: –Yɨriabux, ¿axianka nauki bakɨpu ayetɨ pes auki napes, nauki atakɨruma uixh? 55 Tapɨti Jesús basɨkɨbɨkoti tato akuansomokoti ɨmoma. 56 Auki sɨromatityo au pikiataka poka. Kausane naukiche uɨrotɨ isiuti Jesús ( Mt 8.19-22 ) 57 Naukiche niyɨkɨxɨmainki isiu kutubiux, tamanti ñoñɨnx nanti ɨmoti Jesús: –Axɨkɨ Yɨriabux, ixhanka yɨrotɨ tanu asiukɨ au nanaiña kauta naɨkɨ. 58 Aiñumuti Jesús nuraxti: –Numantureka bopo'oso kɨtu tapɨ nutaumanka ane niñosemenux. Tapɨti Aɨtoxti ñoñɨnx champɨ kauta aikonokoti nityanuxti. 59 Nantityo Jesús ɨmoti kiatax: –Ariaku isiuñɨ. Tapɨti iñumutati: –Axɨkɨ Yɨriabux, chebo baeta obi yɨrotɨ iñanati kɨtu iyaɨ. 60 Aiñumuti Jesús nuraxti: –Asioma sane axɨbama tɨkoiño tari uxhimiantoe aɨroma kɨtu. Tapɨ axɨkɨ akosi uraboi nɨriakaxti Tupax. 61 Nanti kiatax ɨmoti: –Axɨkɨ Yɨriabux, ixhanka yɨrotɨ tanu asiukɨ, kusɨrɨbo baeta chebo obi yɨrotɨ suraboi au nipo. 62 Aiñumuti Jesús: –Axti naki sɨrotitɨ ɨmo niyachɨkoiti astayotitɨ tato chakuti, chuxiantipɨ ɨmo nɨriakaxti Tupax. |
Nuevo Testamento en Chiquitano © Sociedad Bíblica Boliviana 2002.
Bolivian Bible Society